Ukraina veinid on Eestis turul olnud aastakümneid. Peaasjalikult vahuveinid Odessast ja kuni Krimmi annekteerimiseni ka kuulsa Massandra veinikeldri klassikalised kangendatud veinid. Ootamatult tabas VINE postkasti teave sellest, et keset suurt sõda on turule jõudnud uhiuued veinid Ukrainast. Kuivad ja ennenägematud!
Mis? Kes? Miks? Nojah, neid küsimusi võiks ju ritta laduda rohkemgi. Sellise ootamatu ja äriliselt küllaltki riskantsena näiva tegevuse lahtiseletamiseks pöördusin otse allikasse. Surusin punnivinna vastu Martin Pärna selga ja nõudsin, et ta kõik ausalt ülesse tunnistaks. Pikalt keerutama ta ei hakanud.
Sitsiilia pinnamood on mägine, üle kogu saare domineerib Euroopa kõrgeim (3330 m) tegevvulkaan Etna, mis jõulise maamärgina on pea kõikjal saarel tajutav ühtaegu lähedal ja kaugel olevana.
Võrreldes muu Itaaliaga on siin suurem tähtsus põllumajandusel (3,52% SKT-st vs Itaalia keskmine 1,84%), eriliselt oluline on tsitrusekasvatus – Sitsiilia annab arvestatava osa maailma sidruni- ja apelsinitoodangust. Ülisoodsad kliimatingimused ja taimekahjuritele ebasobiv vulkaaniline pinnas teevad Sitsiiliast veinikasvatuse paradiisi (võimaldades kohati kultiveerida omajuurseid Phylloxera-eelseid taimi mahedalt), mis vastuokslikult mõjutas läinud sajandi lõpus veinide kvaliteeti negatiivselt – viinamarju oli liiga lihtne kultiveerida ning kiusatus saada suurt saaki käis üle kõige.
Mis siis saab, kui kinnisvaramagnaadile meeldib kunst ja juhtumisi ka vein? Château de La Coste Provence’is on just see koht, kuhu te peaksite minema, et sellele küsimusele vastus saada. Saage tuttavaks ühe värvika arhitektuurisõbra isikliku kollektsiooniga.
Must kast (black box) on üks teatrimaailma üsna hiljutine areng – lihtne, ilustamata esinemispaik, mis tavaliselt asub suures, nelinurkses, mustade seinte ja lameda põrandaga ruumis. Dekoratsioonid pole tähtsad, oluline on vaid edastatav sõnum.
Kas olete näinud „Mad Max’i” või „Tank Girl’i” filme, sealset eel- ja postapokalüptilist maailma? Tegevus toimub Austraalias. Kummalisel kombel on ka tänapäevases Down Underis miski X-faktor, veider kaootiline võlu, seletamatu cool, mis on sellele mandrile sisse rännanud ühes kunagiste lindpriidega või sootuks võrsunud kohalikust kummalisest loodusest.
Sõites Uus-Meremaa lõunasaarel asuvast maalilise Queenstowni turismi- ja suusakuurordist mööda Cromwelli poole, näeb rändur paarikümne minuti pärast muljet avaldavat vaatepilti.
Tšiili on moodne veinimaa. Pärast diktatuuri lõppu 1990. aastal on viinamarjaistanduste pindala järjest kasvanud ning lisandunud on uusi tootjaid ja kuulsust.
Ajad, kus härrad nautisid lossikestes vaadet oma isiklikule viinamäele, hakkavad tasapisi minevikku vajuma. Tänapäeva elutempo ei võimalda ühe koha peal istumist ja, olgem ausad, üks kaunis lossike pole ka praeguste standardite järgi kuigi mugav.
Hispaanial läheb hästi, vähemalt veinimaana. Viimase kümnendiga on veinieksport mitmekordistunud ning ka masuaastal 2010 kasvas eksporditav litraaž 15%. Tootjate jõudsalt kasvanud tulud annavad võimaluse investeerimiseks – mõni tootja tõhustab tootmist, teine sätib end rohelisemaks, kolmas leiab võimaluse laienemiseks, aga mitmed on pilgu pööranud uute tuluallikate suunas.
Kaks aastat tagasi avas meilgi tuntud veinitootja Castellare Maremmas uue mõisa uksed. Tegu on Toscana esimese veinimõisaga, mille puhul on põhjust rääkida moodsast arhitektuurist. VINE käis kaemas –– kas on see pelk turismimagnet või on arhitektuuriilmas tähelepanu pälvinud mõisas midagi enamat.