Punane viinamari, mida kasvatatakse Basilicata ja Campania piirkonnas Itaalias. Ülejäänud provintsides on tal sünonüümid nagu Agliatica, Ellenico, Ellanico, Gnanico ja Uva Nera. On eriti iidset …

Tuntakse ka nimede all Balsamina Nero, Lancelotta ja Uvino. Friulis kasutatakse seda marja tegelikult üsna vähe, enam populaarsust on see kogunud Kesk-Itaalias, kus seda sageli …

Tumedakestalist, Piemonte suurima kasvu­pindalaga marja Barberat kasvatatakse laialdasel alal Monferrato ümbruse mäeküngastel. Parimail selle sordi veinidel on ka DOCG staatus – Barbera d’Asti, Barbera del …

Brachetto’st tehtavaid vähese alkoholisisaldusega (u 5%) magusaid vahuveine valmistatakse Piemontes Brachetto d’Acqui DOCG piir­konnas. Aroomis on vaarikad, põldmarjad ja roosi õielehed. Jooki on sobilik pruukida kergelt jahutatuna …

1997. aastal avastati, et tegemist on ühe Cabernet Sauvignon’i esivanemaga (teine on Sauvignon Blanc). Kasvatatakse jahedama kliimaga piirkondades kui tema järeltulijat. Hea saagikusega, keskmise kasvutempoga …

Vähemtähtis punane mari, mida võib leida Toscana’st, Umbria’st, Lazio’st, Marche’st ja Emilia-Romagna’st. Omab sünonüüme nagu Caccione (Nero), Tindillaro, Uva Canina, Uva Merla ja Uva Fosca. …

Iidne punane sort, mida laialt kasvatatakse selle nime all Sardiinias. Teada ka nime Alicante all lõuna-Prantsusmaal ja Guarnaccia’na Ischia DOC-s, Campania’s. Prantsusmaal Grenache’ina tuntud, on …

See põline mari pärineb Cividale orgude ümbrusest. Marjast valmib kerge puuviljane vein, mida leidus nooblitel õhtusöögilaudadel juba 18. sajandist. Ideaalne aperatiiv, kuid sobib hästi ka …

Seda viinamarja kohtab Friulis äärmiselt harva, kuid tootja sõnul valmib Cjanòrie viinamarjast mõõduka happega ja meeldiva, iseloomuliku aroomiga vein, millel on ka hea säilimispotentsiaal.