Postitusi rubriigis Veini ABC

Sitsiilia pinnamood on mägine, üle kogu saare domineerib Euroopa kõrgeim (3330 m) tegevvulkaan Etna, mis jõulise maamärgina on pea kõikjal saarel tajutav ühtaegu lähedal ja kaugel olevana.
Võrreldes muu Itaaliaga on siin suurem tähtsus põllumajandusel (3,52% SKT-st vs Itaalia keskmine 1,84%), eriliselt oluline on tsitrusekasvatus – Sitsiilia annab arvestatava osa maailma sidruni- ja apelsini­toodangust. Ülisoodsad kliimatingimused ja taimekahjuritele ebasobiv vulkaaniline pinnas teevad Sitsiiliast veinikasvatuse paradiisi (võimaldades kohati kultiveerida omajuurseid Phylloxera-eelseid taimi mahedalt), mis vastuokslikult mõjutas läinud sajandi lõpus veinide kvaliteeti negatiivselt – viina­marju oli liiga lihtne kultiveerida ning kiusatus saada suurt saaki käis üle kõige.

Kui paluda inimesel tänavalt kontuurkaardi pealt näidata Armeenia asukohta, siis suure tõenäosusega torkab näpu esimese korraga õige koha peale vaid väike osa neist – ja VINE pole päris kindel, et sommeljeed selles osas keskmisest oluliselt tublimad on.

Selleks et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama algusest ehk Austriast. Maailmas teatakse hästi selliseid Austriaga seostuvaid nimesid nagu Red Bull, Mozart, Schwarzenegger või Ischgl. Hoopis vähem aga selliseid nagu Grüner Veltliner, Roter Veltliner, Blaufränkisch või Zweigelt.

Praegu võlgades sipleva Portugali veiniajalugu sarnaneb teiste Lõuna-Euroopa riikide omaga. Päris algus on kadunud aegade hämarusse, siis tulid foiniiklased, seejärel kreeklased, kelle vahetasid välja roomlased, …

Veneto, saapakujulise makaronimaa produktiivseim veinipiirkond laiub riigi kirdeosas. Koos naabritega moodustub Triveneto regioon. Kaks ülejäänud maakonda selles kolmikus on Trentino-Alto-Adige ja Friuli-Venezia-Giulia, mis mõlemad eraldavad Veneto naaberriikidest, põhjas Austriast ja läänes Sloveeniast.

Viinamarju on Eestis kasvatatud kindlasti üle 100 aasta. Alustajateks olid Balti mõisnikud, kes Lääne-Euroopast endale istikuid hankisid. Enamasti kasvasid viinamarjad mõisates ikka kasvuhoonetes ja mõisniku oma pere tarviduseks.

Jaak Eensalu jätkab kirjutist Eesti viinamarjakasvatusest ning tutvustab sorte, mille viljelemine võiks olla perspektiivikas siinsetes ilmastikutingimustes, kus talvised väga madalad temperatuurid ja kevadised ootamatud öökülmad ning liigväike päikeseliste päevade arv sunnib hoolega valima kasvatatavaid sorte.

Tallinnast Tartusse sõites võiks veiniarmastaja veidi fantaseerida. Nimelt kui ta läheks Tallinna asemel hoopis Pariisist täpselt samas suunas ja täpselt sama kaugele, jõuaks ta kohta, mis on maailmas vähemalt sama tuntud kui Pariis. Täpselt 186 km kaugusel Pariisist asub Chablis.

Selliste sõnadega lõpeb 17. sajandi Itaalia ajaloolase, loodusteadlase ja poeedi Francesco Redi poeem „Bacchos Toscanas“ (1685), kus Bacchos ja Ariadne laulavad kiidulaulu parimaile Toscana veinidele.

Kui ugrilaste hõimud oma rännakul Volga äärest läände kord teeristile jõudsid, näitas üks viit tekstiga „Päike, soe, vein” vasakule ning teine tekstiga „Pime, külm, sääsed” paremale. Kes lugeda oskasid, läksid vasakule ning nendest said ungarlased. Kes lugeda ei osanud, läksid paremale ning nendest said eestlased ja soomlased.