Info
[table id=1 /]
Loimeri veinimaja sõnumiks on vein – taust olgu tüüne. Seetõttu on napijooneline ka tuntud austria arhitekti Andreas Burghardti 2000. aastal kavandatud Loimeri veinimaja esindushoone, kuhu on kätketud nii maitsmisruum kui ka kontoripool. See on lihtsuste lihtsus – musta kasti kujulist veinimaja pole põldude vahelt peaaegu märgata.
Fred Loimeri soov oli saada Andreas Burghardtilt (kes on projekteerinud ka eelmise VINE etiketiloos mainitud Niepoorti veinimaja Portugalis Douro jõe orus) kavand hoonele, mis oleks „ …terrassidega, tehtud betoonist, klaasist ja puust. Ja seal peab valgust olema.”. Valgus tuleb hoonesse hiiglaslike akende – välisseintesse auke lõhkuvate avauste – ja veetlevalt varjatud siseõue piiravate klaasseinte kaudu. Ja see on täielik vastand Loimeri naabritele, kelle värvikad iidsed veinikeldrid palistavad ligipääsu Loimeri veinimaja juurde.
Teisel pool teed, veinimaja sissepääsu juures poolenisti maasse peidetuna on hiiglaslik uksepaar – veinikompleksi hooneid seob maa-alune 200aastane kelder, mida Teise ilmasõja ajal kasutati laskemoona tootmise tarvis. Keldri ajaloolised võlvid on hoolikalt taastatud ja eksponeeritud. Praegu kasutatakse seda jahedat isereguleeruva temperatuuriga ruumi pudelite säilitamiseks.
