Viimati täiendatud —

Rakefeti koopa näol on tegemist ajaloolise Natufi kultuuri matmispaigaga. Lisaks haudadele leiti sealt aga ka lubjakivist kaljusse uuristatud suuri uhmreid ja sügavaid koonilise kujuga kivimahuteid. Arheoloogide uurimistöö, mis avaldati „Journal of Archeological Science“ 2018. a. oktoobrinumbris käsitlebki nende anumate kasutusviisi.
Uurijad puhastasid mahutite kivipinnad ja pesid seejärel kindlaid punkte destilleeritud veega. Seejärel puhastati proovid mitteorgaanilistest lisanditest ja võrreldi proovis leiduvaid orgaanilisi komponente võrdlusandmebaasiga.
Proovidest tuvastati linakiud ja loomse päritoluga kiud ning erinevate taimeliikide tärkliseosakesi. Kivipinnale jäänud hõõrdumisjälgede põhjal võis kinnitada, et sügavad koonilise kujuga mahutid on olnud kokkupuutes peamisel linast valmistatud mahutitega (korvid, kotid). Samas näitasid tärklise jäänused, et kottides hoiustati muu hulgas ka linnaseid. Mahuti ülaserv oli oluliselt lihvitum ja kuna naabruses leidus sobiliku suurusega kiviplaate, eeldatakse, et mahuti suleti pealt kaanega ja tegemist oli tooraine säilitamiseks kasutatud mahutiga.

Uhmrite seinad olid kaetud kriimustustega, mis vastavad puidust uhmrinuia poolt tekitatavatele jälgedele. Seinte pesemisel leiti lai valik erinevate taimeliikide tärkliseosakesi väga erinevates töötlemisastmetes. Näha oli jälgi linnastes toimuvatest muutustest, mehhaanilise töötlemise käigus purustatud osakesi, veega kuumtöötlemisel tekkivaid muutusi ja kääritamise käigus tekkivaid muutusi.
Vaadates asja kompleksselt on selge, et uhmrites teostati linnaste purustamist, meski kuumutamist (ilmselt kuumade kividega) ja kääritamist. Tulemuseks ürgne õlu. Tärkliseterade täpsem analüüs tõdeb, et lisaks odrale või nisule on tooraineks olnud ka kaer, metsik hirss, läätsed ning lõikheina, pilliroo ja tuvastamata taimede juurtemugulad või risoomide osad. Täiendavat vürtsi lisas tilluke kogus madonnaliiliat (nägemise hägustumine on üks võimalik mõju). Täpsuse mõttes peaksime aastatuhandete eest uhmris valminud peiede rituaalset abivahendit ilmselt kutsuma õllerokaks – tegemist oli ühtaegu toitva ja joovastava peiede alustalaga.
Sama Natufi kultuuri aladelt tänapäeva Jordaanias on varem leitud maailma esimene leib, mille vanuseks pakuvad analüüsid üle 14 000 aasta. Lisaks leivale ja õllele valmistasid selle kiviaegse kultuuri esindajad muuhulgas ka tööriistu vilja lõikamiseks – sirpe, millele kinnitatud lõiketerade kuju eristub selgelt odaotste ja nugade valmistamisel kasutatutest. Hetkel peetakse Natufi kultuuri esimeseks teraviljakasvatusega tegelema hakanud kultuuriks. Algselt ei muutnud see inimesi veel paikseks, kuid eeldatakse, et just sellise rituaalse teraviljakasutuse alusel kujunes Natufi kultuuri aladel välja paikne põlluharimine umbes 11 500 aastat tagasi.

Vt ka https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2352409X18303468