Ukraina veinid on Eestis turul olnud aastakümneid. Peaasjalikult vahuveinid Odessast ja kuni Krimmi annekteerimiseni ka kuulsa Massandra veinikeldri klassikalised kangendatud veinid. Ootamatult tabas VINE postkasti teave sellest, et keset suurt sõda on turule jõudnud uhiuued veinid Ukrainast. Kuivad ja ennenägematud!
Mis? Kes? Miks? Nojah, neid küsimusi võiks ju ritta laduda rohkemgi. Sellise ootamatu ja äriliselt küllaltki riskantsena näiva tegevuse lahtiseletamiseks pöördusin otse allikasse. Surusin punnivinna vastu Martin Pärna selga ja nõudsin, et ta kõik ausalt ülesse tunnistaks. Pikalt keerutama ta ei hakanud.
Sitsiilia pinnamood on mägine, üle kogu saare domineerib Euroopa kõrgeim (3330 m) tegevvulkaan Etna, mis jõulise maamärgina on pea kõikjal saarel tajutav ühtaegu lähedal ja kaugel olevana.
Võrreldes muu Itaaliaga on siin suurem tähtsus põllumajandusel (3,52% SKT-st vs Itaalia keskmine 1,84%), eriliselt oluline on tsitrusekasvatus – Sitsiilia annab arvestatava osa maailma sidruni- ja apelsinitoodangust. Ülisoodsad kliimatingimused ja taimekahjuritele ebasobiv vulkaaniline pinnas teevad Sitsiiliast veinikasvatuse paradiisi (võimaldades kohati kultiveerida omajuurseid Phylloxera-eelseid taimi mahedalt), mis vastuokslikult mõjutas läinud sajandi lõpus veinide kvaliteeti negatiivselt – viinamarju oli liiga lihtne kultiveerida ning kiusatus saada suurt saaki käis üle kõige.
Muinasjuttudes tuleb sageli teha valikuid – teelahkmel olles leida oma õige rada. Tuntud vene muinasjutus on asi eriti täbar, otsustada tuleb täitsa ise – lähed vasakule, kaotad hobuse; lähed paremale, kaotad jala; lähed otse, saad lihtsalt surma. Või midagi sellist.
Veini (vale) valik õnneks nii fataalsete tagajärgedega ei saa päädida, kuid isepäi otsuseid tehes võib samuti suuna valikul kergesti vääratada. Sestap on alati hea, kui keegi hoiab kätt ja juhatab kõhkleja õigele teeotsale.
1980ndate, s.o nõukaaegse geograafiast ja kirjandusest huvituva lapsena seostus mulle (ja võimalik, et ka paljudele mu põlvkonnakaaslastele) Provence’i kuurortlinna tõenäoliselt vene keele vahendusel kinnistunud itaaliapärase …
Hispaania loodenurgas, otse Portugalist põhjas asub maa, mida kohalikud kutsuvad Roheliseks Hispaaniaks. Ja roheline see kant on. Põhjuseks Atlandi ookeani lähedus ja sellega kaasnev sage vihm. Rohelise Hispaania põhiosa paikneb Galicia autonoomses piirkonnas, aga ala hõlmab ka Astuuria ja Baskimaa.
Kas senine Bordeaux’ veinide en-primeur-kauplemismudel, mille alged ulatuvad 12. sajandisse, on ennast ammendanud, ajale jalgu jäänud ja on aeg see pensionile saata? Mis saab üldse Bordeaux’ veinidest? Kas kuningas on troonilt tõugatud?