lm – küllap on veinihuvilised, eriti Itaalia veinimaailmast huvitatud isikud, neid initsiaale kohanud. Selle sissetöötatud kaubamärgi taga on saapamaa tuntuim veinikriitik Luca Maroni (nagu meie Kalev Kesküla), kes sõna otseses mõttes vaid veinile ja veinitootjatele elab.
Arne Pajula ülevaade maakera kuklapoolel elavatest uusmeremaalastest, kes end lahkelt kiivideks või maoorideks kutsuvad, ja nende Aotearoast ehk Pikavalgepilvemaast, mis on vaid 40 aastaga tõusnud kogu maailmas tuntud ja tunnustatud veiniriigiks.
1980ndate, s.o nõukaaegse geograafiast ja kirjandusest huvituva lapsena seostus mulle (ja võimalik, et ka paljudele mu põlvkonnakaaslastele) Provence’i kuurortlinna tõenäoliselt vene keele vahendusel kinnistunud itaaliapärase …
Kui ugrilaste hõimud oma rännakul Volga äärest läände kord teeristile jõudsid, näitas üks viit tekstiga „Päike, soe, vein” vasakule ning teine tekstiga „Pime, külm, sääsed” paremale. Kes lugeda oskasid, läksid vasakule ning nendest said ungarlased. Kes lugeda ei osanud, läksid paremale ning nendest said eestlased ja soomlased.
Hispaania loodenurgas, otse Portugalist põhjas asub maa, mida kohalikud kutsuvad Roheliseks Hispaaniaks. Ja roheline see kant on. Põhjuseks Atlandi ookeani lähedus ja sellega kaasnev sage vihm. Rohelise Hispaania põhiosa paikneb Galicia autonoomses piirkonnas, aga ala hõlmab ka Astuuria ja Baskimaa.
Apenniini poolsaar meenutab oma kujult saabast ja selle saapa põlve kohal asub üks kahekümnest Itaalia regioonist – Toscana, mille veinide ajalugu arvestatakse juba etruskide ajast, seega ligi 3000 aastat.
Toscana suurhertsog Cosimo III de ‘Medici andis aastal 1716 välja edikti, millega Lega del Chianti kolm küla (Castellina in Chianti, Gaiole in Chianti ja Radda in Chianti) ning Greve in Chianti ja 3 km mäekülg Grevest põhja pool kuulutati ametlikult tunnustatud Chianti tootmispiirkonnaks.
Kuigi VINE tahab olla eelkõige veiniajakiri, ei ole me kunagi risti ette löönud ka põnevamate destilleeritud saaduste äraproovimisel. Sobitades ühel maikuisel nädalavahetusel kokku kreekapäraseid toite ja veini, sattus retsepte ja infot läbi töötades meie tähelepanu alla tõeliselt huviväärne jook – Skinos Mastiha.
Maailmas on erinevaid suurepäraseid vahuveine, mida pidulikul puhul on hea teistele pakkuda ja ise nautida. Põhja-Itaalias ollakse elevil ja avatakse esimesed DOCG Proseccod.
Aastaid on grappa olnud jook, mida mitteitaallased on püüdnud vältida. Kui päris aus olla, siis püüdsid seda vältida ka itaallased ise. Muidugi, alati on küsimus, mida keegi tahab? Ei olnud see noobel moejook, ei maitsenud ta eriti hästi, purju aga tegi ja tegelikult sobis hästi ka sellesse soojade suvede ja jahedate talvedega Vahemeremaa kliimasse.
