Üks veini ja toidu sobitamise võimalikke põhimõtteid on see, et vali kõigepealt vein ja siis hakka õiget toitu sinna juurde sobitama. Sest veini, mis on juba pudelis, sa enam muuta ei saa, küll aga toitu. Aga kuidas ma ennast veinidele sobivaks teen? Kas ma peaksin ka ennast muutma?

Veini on aastasadu pakendatud klaaspudelitesse. Neid on mugav sulgeda, et vein saaks segamatult küpseda, samuti hea transportida ja kasutada. Lisaks on neil loomulikult esteetiline välimus.
Aga mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud tähelepanu juhtima toodete ja pakendite valmistamise keskkonnamõjudele. Ka klaaspudelite tootmine pole just kõige loodussõbralikum protsess.
Noored õpilasfirmast Clare proovivad tõsta teadlikust klaaspudelite ühekordse kasutamise ökoloogilise jalajälje suurusest ning olla eeskujuks selle vähendamisel.

[4,5/5] Rohekate helkidega õlgkollane. Noobli ja püsiva aroomiga, intensiivsete virsiku, aprikoosi, valgete lillede, kummeliõite ja salvei nootidega. Väga hea hape, särtsakas, elegantne ja kuiv. Maaletooja …

Piemonte veinipiirkond lömitab täiesti mitte-kuninglikult Alpide jalge ees – nood ümbritsevad tema põhja- ja läänekülge ning moodustavad loodusliku piiri Provence’iga Prantsusmaal. Piirkonnast lõunas asub Apenniinide põhjapoolne serv. Need madalad rannikumäed eraldavad Piemontet kitsast Vahemere-äärsest naabrist Liguuriast – Piemontel endal merepiir puudub. Mäestikud omavad Piemonte jaoks suurt tähtsust – neil on oluline osa piirkonna veinikasvatuse jaoks soodsas kliimas ning läbi ajaloo on nad pakkunud kaitset välisvaenlase vastu, kuid õnneks siiski mitte piisavalt, sest koos prantslaste korduva invasiooniga jõudsid Piemontesse ka arenenud veinitehnoloogiad. Prantslaste mõju on tuntav muuski – prantsusepäraseid sõnu täis pikitud kohaliku dialekti kõla erineb itaalia keelest kardinaalselt.

Kuigi Piemontele on toonud maailma­kuulsust Nebbiolo-põhised Barolo ja Barbaresco, on visa kaduma kuulujutt, et kohapeal tarbitakse parema meelega just Barbera marjast tehtud veine.

Sitsiilia pinnamood on mägine, üle kogu saare domineerib Euroopa kõrgeim (3330 m) tegevvulkaan Etna, mis jõulise maamärgina on pea kõikjal saarel tajutav ühtaegu lähedal ja kaugel olevana.
Võrreldes muu Itaaliaga on siin suurem tähtsus põllumajandusel (3,52% SKT-st vs Itaalia keskmine 1,84%), eriliselt oluline on tsitrusekasvatus – Sitsiilia annab arvestatava osa maailma sidruni- ja apelsini­toodangust. Ülisoodsad kliimatingimused ja taimekahjuritele ebasobiv vulkaaniline pinnas teevad Sitsiiliast veinikasvatuse paradiisi (võimaldades kohati kultiveerida omajuurseid Phylloxera-eelseid taimi mahedalt), mis vastuokslikult mõjutas läinud sajandi lõpus veinide kvaliteeti negatiivselt – viina­marju oli liiga lihtne kultiveerida ning kiusatus saada suurt saaki käis üle kõige.