Kuigi Piemontele on toonud maailma­kuulsust Nebbiolo-põhised Barolo ja Barbaresco, on visa kaduma kuulujutt, et kohapeal tarbitakse parema meelega just Barbera marjast tehtud veine.

Kui paluda inimesel tänavalt kontuurkaardi pealt näidata Armeenia asukohta, siis suure tõenäosusega torkab näpu esimese korraga õige koha peale vaid väike osa neist – ja VINE pole päris kindel, et sommeljeed selles osas keskmisest oluliselt tublimad on.

Võiks ju arvata, et elame maailmas, mis on võrgustatud ja infoga ääreni täidetud, aga kuidas teha nii, et huvitav info minu arvutisse jõuaks, ei tea me keegi. Niisiis jook nimega Sotol! Kas olete kuulnud? Või isegi maitse suhu saanud? Huvitav, miks mitte? DO Sotol moodustati Mehhikos juba 20 aastat tagasi.

Midagi sõbrapäeva puhuks.

Piemonte veinipiirkond lömitab täiesti mitte-kuninglikult Alpide jalge ees – nood ümbritsevad tema põhja- ja läänekülge ning moodustavad loodusliku piiri Provence’iga Prantsusmaal. Piirkonnast lõunas asub Apenniinide põhjapoolne serv. Need madalad rannikumäed eraldavad Piemontet kitsast Vahemere-äärsest naabrist Liguuriast – Piemontel endal merepiir puudub. Mäestikud omavad Piemonte jaoks suurt tähtsust – neil on oluline osa piirkonna veinikasvatuse jaoks soodsas kliimas ning läbi ajaloo on nad pakkunud kaitset välisvaenlase vastu, kuid õnneks siiski mitte piisavalt, sest koos prantslaste korduva invasiooniga jõudsid Piemontesse ka arenenud veinitehnoloogiad. Prantslaste mõju on tuntav muuski – prantsusepäraseid sõnu täis pikitud kohaliku dialekti kõla erineb itaalia keelest kardinaalselt.

Ukraina veinid on Eestis turul olnud aastakümneid. Peaasjalikult vahuveinid Odessast ja kuni Krimmi annekteerimiseni ka kuulsa Massandra veinikeldri klassikalised kangendatud veinid. Ootamatult tabas VINE postkasti teave sellest, et keset suurt sõda on turule jõudnud uhiuued veinid Ukrainast. Kuivad ja ennenägematud!
Mis? Kes? Miks? Nojah, neid küsimusi võiks ju ritta laduda rohkemgi. Sellise ootamatu ja äriliselt küllaltki riskantsena näiva tegevuse lahtiseletamiseks pöördusin otse allikasse. Surusin punnivinna vastu Martin Pärna selga ja nõudsin, et ta kõik ausalt ülesse tunnistaks. Pikalt keerutama ta ei hakanud.