Piemonte veinipiirkond lömitab täiesti mitte-kuninglikult Alpide jalge ees – nood ümbritsevad tema põhja- ja läänekülge ning moodustavad loodusliku piiri Provence’iga Prantsusmaal. Piirkonnast lõunas asub Apenniinide põhjapoolne serv. Need madalad rannikumäed eraldavad Piemontet kitsast Vahemere-äärsest naabrist Liguuriast – Piemontel endal merepiir puudub. Mäestikud omavad Piemonte jaoks suurt tähtsust – neil on oluline osa piirkonna veinikasvatuse jaoks soodsas kliimas ning läbi ajaloo on nad pakkunud kaitset välisvaenlase vastu, kuid õnneks siiski mitte piisavalt, sest koos prantslaste korduva invasiooniga jõudsid Piemontesse ka arenenud veinitehnoloogiad. Prantslaste mõju on tuntav muuski – prantsusepäraseid sõnu täis pikitud kohaliku dialekti kõla erineb itaalia keelest kardinaalselt.

Kuigi Piemontele on toonud maailma­kuulsust Nebbiolo-põhised Barolo ja Barbaresco, on visa kaduma kuulujutt, et kohapeal tarbitakse parema meelega just Barbera marjast tehtud veine.

Sitsiilia pinnamood on mägine, üle kogu saare domineerib Euroopa kõrgeim (3330 m) tegevvulkaan Etna, mis jõulise maamärgina on pea kõikjal saarel tajutav ühtaegu lähedal ja kaugel olevana.
Võrreldes muu Itaaliaga on siin suurem tähtsus põllumajandusel (3,52% SKT-st vs Itaalia keskmine 1,84%), eriliselt oluline on tsitrusekasvatus – Sitsiilia annab arvestatava osa maailma sidruni- ja apelsini­toodangust. Ülisoodsad kliimatingimused ja taimekahjuritele ebasobiv vulkaaniline pinnas teevad Sitsiiliast veinikasvatuse paradiisi (võimaldades kohati kultiveerida omajuurseid Phylloxera-eelseid taimi mahedalt), mis vastuokslikult mõjutas läinud sajandi lõpus veinide kvaliteeti negatiivselt – viina­marju oli liiga lihtne kultiveerida ning kiusatus saada suurt saaki käis üle kõige.

Kui paluda inimesel tänavalt kontuurkaardi pealt näidata Armeenia asukohta, siis suure tõenäosusega torkab näpu esimese korraga õige koha peale vaid väike osa neist – ja VINE pole päris kindel, et sommeljeed selles osas keskmisest oluliselt tublimad on.

Võiks ju arvata, et elame maailmas, mis on võrgustatud ja infoga ääreni täidetud, aga kuidas teha nii, et huvitav info minu arvutisse jõuaks, ei tea me keegi. Niisiis jook nimega Sotol! Kas olete kuulnud? Või isegi maitse suhu saanud? Huvitav, miks mitte? DO Sotol moodustati Mehhikos juba 20 aastat tagasi.

Midagi sõbrapäeva puhuks.