Viinamarju on Eestis kasvatatud kindlasti üle 100 aasta. Alustajateks olid Balti mõisnikud, kes Lääne-Euroopast endale istikuid hankisid. Enamasti kasvasid viinamarjad mõisates ikka kasvuhoonetes ja mõisniku oma pere tarviduseks.
Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon võttis 2006. aasta septembris ette järjekordse iga-aastase veinireisi. Varem oli ESA veiniasjatundjate grupp käinud Põhja-Itaalias ja Ungaris, seekordne sihtmärk oli Lõuna-Prantsusmaa â täpsemalt Rh?ne’i jõe org, tükike Languedoc’i ning Provence’i kuni Nice’ini välja, eesmärgiks külastada 14 veinimõisa.
Alustame sommeljeede pinnimist ühtede ja samade rutiinsete küsimustega. Esimesena saab sõna võistluse Eesti Parim Sommeljee 2009 2-3 koha jagaja Kristjan Peäske, kes senimaani mitme aasta jooksul toimetas restoranis Kolm ?â¢de sommeljee ja toitlustusjuhina ning alates augustist ootab samas ametis olles külla restorani Tchaikovsky.
Apenniini poolsaar meenutab oma kujult saabast ja selle saapa põlve kohal asub üks kahekümnest Itaalia regioonist – Toscana, mille veinide ajalugu arvestatakse juba etruskide ajast, seega ligi 3000 aastat.
Tere, austatud VINE lugejad. Pidasin oma kohuseks seda täpsustada, et saaksite olla kindlad, et tegu ei ole Arvutimaailmaga. Kirjutan küll siin arvutikasutajaile, aga sellistele, kellel on huvi oma veinikeldris korda hoida. Internetis tuhlamine annab aimu, et on olemas üsna mitu erinevat keldrihaldusrakendust.
Kaks aastat tagasi avas meilgi tuntud veinitootja Castellare Maremmas uue mõisa uksed. Tegu on Toscana esimese veinimõisaga, mille puhul on põhjust rääkida moodsast arhitektuurist. VINE käis kaemas –– kas on see pelk turismimagnet või on arhitektuuriilmas tähelepanu pälvinud mõisas midagi enamat.
