Kuigi VINE tahab olla eelkõige veiniajakiri, ei ole me kunagi risti ette löönud ka põnevamate destilleeritud saaduste äraproovimisel. Sobitades ühel maikuisel nädalavahetusel kokku kreekapäraseid toite ja veini, sattus retsepte ja infot läbi töötades meie tähelepanu alla tõeliselt huviväärne jook — Skinos Mastiha.

Tavaliselt kipume erinevatele alkoholidele mõeldes seostama neid, kas põhjendatult või mitte, mingi konkreetse riigiga, nt konjaki puhul mõtleme loomulikult Prantsusmaale, viin on ikka ja alati vene jook, tequila puhul räägime Mehhikost ja džinniga seostub brittide joogikultuur.

Seega mõtiskledes, milline võiks olla kreekapärast söögikorda lõpetav väike kange schnaps, sattusingi Skinose peale. Ausalt öeldes olen alati pidanud klassikaliseks Kreeka kangeks joogiks ouzo‘t, kuid asjad pole sugugi nii lihtsad ja üheplaanilised.

Ajades jälgi, millega tegemist, selgus laiemalt mitte teada olev fakt: tegemist joogiga, mille valmistamisel kasutatakse vahemerelist päritolu taime Mastiha (Pistacia lentiscus) kristalliseerunud vaigul hoitud destilleeritud alkoholi (sõna algupära: aastatest 1350–1400; keskinglise mastyk < vanaprantsuse mastich < lad mastichum, mastichē < kr mastíkhē närimiskumm < mastikhân hambaid krigistama).

Mis teeb selle „mastiku“ aga eriliseks, on asjaolu, et kuigi taim kasvab laialdaselt kõikjal Vahemere regioonis, „nutavad“ vaiku vaid Vahemere idaosas paikneva vulkaanilise Chiose saare puud. Euroopa Liidu direktiiviga on saarel rariteetse vaigu jaoks loodud kogunisti oma PDO (Protected Designation of Origin, kaitstud päritolunimetus). Mastiha‘t tunti juba antiikaegadel tema tervendavate omaduste tõttu ning seda on kasutatud imelise seedimist hõlbustava ja muude heade omadustega ravimina. Ka on Mastiha oluline maitset andev komponent kreeka jäätise (Pagoto Kaimaki, kr Παγωτό Καϊμάκι) valmistamisel.

Toodangu piiratud koguse tõttu on Mastihat alati peetud väärtuslikuks luksustooteks – iga Mastiha puu aastane toodang on kõigest tagasihoidlikud 80 kuni 200 grammi.

Õitsev mastiha taim.

Saagi koristamise ja joogi valmistamise protseduur
Saagikorjamine on väga delikaatne ettevõtmine, mille läbiviimise oskusi antakse edasi emalt tütrele – Mastiha kristalliseerunud vaiku koguvad naised. Mastiha‘t veetakse ettevaatlikult jahedasse lattu puidust kirstudes, mis on kaetud purjeriidega. Küla vilunuimad saagikorjajad valivad välja kõrgeima kvaliteediga Mastiha ja puhastavad seda käsitsi. Mastiha kristallid segatakse kõrgekvaliteedilise alkoholiga ning segu jäetakse vähemalt kolmeks kuuks seisma. Seejärel saadus destilleeritakse, et eemaldada kõik liigsed ained ilma unikaalset aroomi mõjutamata. Destillaat laagerdub vähemalt 30 päeva, misjärel segusse lisatakse suhkrut ja vett. Skinos Mastiha villitakse kõrgekvaliteedilisse Itaalia klaasist pudelisse.

Ajaloost
5. sajandil e.Kr. mainib Herodotos Mastiha‘t tema antiikse nimega „Skinos“. Hippokrates soovitas seda meditsiinilistel põhjustel ning ka suurepäraste seedimist hõlbustavate ning hingeõhku värskendavate omaduste tõttu.
Rooma impeeriumi ajal maitsestas Rooma keiser Heliogabalus oma veini Mastiha õliga, et veinile aroomi lisada.
Bütsantsi ajal kuulutas keiser Mastiha oma monopoliks. Seda eksporditi kogu maailma kui luksustoodet.
Genova ülemvõimu perioodil õitses Mastiha turg nii idas kui ka läänes. Mitmete sihtkohtade hulka kuulusid Konstantinoopol, Rooma, Pariis, London, Aleksandria, Damaskus, Veneetsia, Firenze ja Marseille.
Ottomani impeeriumi ajal saadeti iga saagi kvaliteetseim osa itta sultani haaremile. Sultani naised pidasid seda haruldaseks hinge ja keha puhastavaks delikatessiks.

Skinos Mastiha kasutamine ja kõrvalepõige veinide juurde
Oma intrigeeriva porgandimahla lõhnaga on Skinos erakordselt sobilik komponent nt kokteilide segamisel, kuid meie kasutasime Skinos Mastiha’t kõige lihtsamal viisil, digestiivina (vt ka Matti Timmermanni kommentaari allpool, kus rõhutatakse hoopis joogi aperitiivseid omadusi) peale suurepärast õhtusööki, mille käigus hävitati ära erakordsed kogused kreekapäraseid suupisteid (erinevad grillitud paprikad, dolma’d, kitsepiimast feta, grillitud halloumi — minu meelest vähemalt Kaubamaja Toidumaailmas peaksid saadaval olema, orientiiriks brändinimi Gourmante) ning mustade oliivide ja sealiha hautist, loputades seda alla tuntud Kreeka veinitootja Boutari veinidega Santorini 2007 (100% Assyrtiko), Naoussa 2004 ja

Naoussa Grand Reserve 2001 (100% Xynomavro). Lisaks proovisime ära põnevast veinimarjast Moschofilero valmistet kerge aromaatse valge veini.

Selle kõrvalpõikelise veinijutuga tahan ma öelda, et kreeka veinid võiks olla ülejärgmine tõusev trend nagu praegu on itaalia ja õige pea ilmselt portugali veinid.

Kui mõned aastad tagasi pidi Sommeljeede Assotsiatsioon õpetama kreeka veine nö kuiva trenni ja Retsina’ga, siis nüüd peaks laiemalt saadaval olema vähemalt Boutari veinid, mis küll suurtootja omad, aga sellegipoolest vägagi proovimisväärsed.

Kokkuvõtteks

VINEle meeldib vahetevahel proovida uusi ja huvitavaid asju. Seetõttu julgeks vabalt soovitada teistelegi, kes otsivad uusi maitseid ja värsket imago’t — ja sellisena Skinos end oma rafineeritud disainiga pudeli ja varemkogemata maitsenüanssidega ka esitleb.

Kokteiliekspert arvab

Tuntud veini- ja kokteiliasjatundja Matti Timmermann maitses samuti Skinos Mastiha ära ning tema märkmed on järgnevad:
Värvus: kirgas, värvitu, läikiv
Aroom: värske, värskelt riivitud köögiviljad (kaalikas, porgand), värske puuvaik, värskelt saetud — lõigatud puit, basiilik, guajaav, küdoonia, nüanss tsitruseid, nüanss tooreid rohelisi pähkleid
Maitse: täidlane, värske, puuviljane, (tsitrusene, toffee alatoon ), järelmaitse värske vaigune kerge kibekus, pähkel.
Hinnang: hea kvaliteetne liköör, heas tasakaalus (nii puuviljasus kui ka magusus ja alkohol) ja oma olemuselt põnev.
Sobivus: väga hea aperitiiv, serveerida purustatud jääga või valmistada aperitiivseid kokteile (sobib kokku bitteritega, vermutitega jne). Destilleeritud alkoholidest sobib pigem kokku tammevaadis küpsenud toodetega (sest tunneme tootest puidu lõhnu) ja parimad nendest oleksid viinamarjadest, puuviljadest ja suhkruroost valmistatud alkohoolsed joogid (cognac, calvados, armagnac, brandy de jerez, rummid, tequila jne).
Värvide osas sobib Mastiha oluliselt paremini kokku heledate värvidega (sealhulgas samuti rohelised värvid) ja vähem punastega. Suurepärased on õun, pirn, luuviljalised (aprikoos, virsik, ploomid, isegi kirsid jne). Heledatest veel banaan, tsitrused, rohelistest melon, münt jne.