Viimati täiendatud —

Veneto võib õigusega uhke olla mitte ainult toodetava veini koguse, vaid ka taseme poolest. Igas kaalu­kategoorias on neil välja panna enam-vähem oma klassi parim: Itaalia kuulsaim valge vein Soave, samaväärne punane Valpolicella, üks kolmest Itaalia raskekaallasest, Amarone, magusate veinide aristo­kraadid Recioto’d ning eelmisel aastal oma ekspordimahtude poolest isegi šampanjast ette läinud vahuvein prosecco.

Põgus sissevaade Veneto veinipiirkondadesse

Venetot ennast võib laias laastus jagada samuti kolmeks üks­teisest topograafia ja geoloogia poolest erinevaks alaks.
Loodes laskuvad Alpide nõlvad Garda järve idakaldale ning nende kuju järgib Adige jõe kulgemist. Siinses jahedas mäestikest mõjutatud kliimas valmistatakse värskeid ja särtsakaid valgeid veine, nagu Custoza ja Lugana ning kerget ja mõnegi tavaliselt üsna aruka inimese jaoks mõttetuna näivat punaveini Bardolino’t, samuti peamiselt Gropello marjast tehtavat roosat veini Chiaretto’t. Garda järvest ida pool, Verona põhjaküljel paikneb Valpolicella koos oma alamregiooni Valpantenaga. Kohe Valpolicellast idas on Soave, mis koos kõrval asuva Gambellaraga moodustab geograafilise ja veinistiililise terviku.

Vicenza ja Padova ümbruses asuv Kesk-Veneto on koduks meie jaoks üsna tundmatutele veinipiirkondadele, nagu Colli Berici DOCG, Colli Euganei DOC ja Breganze DOC. Siinsetel tasandikel valmistatakse meretäiest veinist peaaegu pool, kuid vaid pisut kõrgemal küngastel paiknevad alad on pälvinud DOC või DOCG staatuse, olles koduks sellistele, tavaliselt rahvusvaheliseks nimetatavatele marjasortidele nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Pinot Noir ja isegi Carménère, mida tegelikult siinmail juba aegu kasvatatakse. Valgetest sortidest leiab siit Põhja-Itaalia lipulaeva Pinot Grigio ning Veneto enda Tai (varem Tocai Italico).

Maakonna kirdenurk kahel pool Piave jõge on mulliveinina tuntud prosecco valitsusalaks. Ääretult väikeses koguses valmistatakse prosecco’t viimasel ajal ka rahuliku veinina. Prosecco ja tema eeskujul naabruses asuvad Lison’i, Lison-Pramaggiore, Montello e Colli Asolani ja Colli di Conegliano veine valmistatakse peamiselt sordist Glera (prosecco puhul kohustuslik vähemalt 85%).
Punastest on siinseks valitsejaks Raboso, kohalik jõuline punane mari, millest lisaks tarmukaile ja küpsemiseks aega vajavatele puna­veinidele valmib samuti roosa vahuvein.

Itaalia suurima veinitootmismahuga maakond Veneto oli viimase ajani vaid mõne üksiku kõrgeima kvaliteedikategooria ehk DOCG (Denominazione di Origine Controllata e Garantita) ala koduks. Esimesteks olid Recioto di Soave, Soave Superiore ja Bardolino Superiore. 2009. aastal lisandusid nendele Amarone della Valpolicella, Recioto della Valpolicella ja Recioto di Soave. Olukord muutus kardinaalselt 2011. aasta lõpus, kui kiirkorras omistati hulgale piir­kondadele DOCG tiitel. Nüüd on neid kokku 13, paljud täiesti tundmatud, näiteks Lison / Pramaggiore DOCG ja Piave Malanotte DOCG.

Jälgides seda nominatsioonisadu, paneb imestama, et Durella marjast suurepäraseid vahuveine tootev, Veronast põhja pool mägedes paiknev Lessini Durello DOC jäi sellest promotsioonist kõrvale.

veneto

Veneto peamised veinipiirkonnad
1. Bardolino Superiore DOCG 9. Lison / Pramaggiore DOCG 17. Arcole DOC
2. Amarone della Valpolicella / Recioto della Valpolicella DOCG / Valpolicella DOC 10. Piave DOCG 18. Bianco di Custoza DOC
3. Soave Superiore / Recioto di Soave DOCG 11. Bagnoli DOCG 19. Bardolino DOC
4. Recioto di Gambellara DOCG 12. Lugana DOC 20. Piave Malanotte DOC
5. Colli Euganei DOCG 13. Breganze DOC 21. Merlara DOC
6. Prosecco Montello e Colli Asolani DOCG 14. Colli Berici DC 22. Prosecco DOC Treviso
7. Prosecco di Conegliano Superiore DOCGProsecco di Valdobbiadene Superiore DOCG 15. Lessini Durello DOC 23. Prosecco DOC / Serenissima DOC
8. Colli di Conegliano DOC 16. Vicenza DOC