Prosecco
Kuigi prosecco nime ja iseloomukirjeldust kohtab juba 1754. aastal välja antud raamatus „Il roccolo Ditirambo” (Ed or ora immollarmi voglio il becco Con quel melaromatico Prosecco… – Jah, nüüd mul lastagu suud kasta selle õunalõhnse prosecco’ga…), hakkas peamiselt charmat’ ehk tankmeetodil valmistatav vahuvein tuntust koguma alles pärast Teist ilmasõda, kui jõudis popimate Veneetsia baaride veinikaartidesse. Tolleaegsed prosecco’d olid magusad ja lihtsad kulistamisjoogid, mida kasutati ka kokteilide valmistamiseks (Rossini, Bellini, Mimosa). Järgnenud aastakümnete jooksul pidevalt suurenenud populaarsus tõi kaasa prosecco valmistamise mis tahes marjadest ja kus tahes maailma otsas. Seda valmistati lõpuks ka Austraalias ja USAs. Selline areng sundis kohalikku Consorzio’t astuma jõulisi samme Prosecco kvaliteedi ja renomee parendamiseks.
Tänu sellele on prosecco ülemaailmses vahuveinisõjas olnud viimastel aastatel selgelt võitjate poolel – pärast 2009. aasta õnnestunud manöövrit Prosecco marja Glera’ks ümber nimetamise, Valdobbiadene-Conegliano piirkonna pagunitele DOCG tärnide lisamise ja laiema kasvuala vallutamisega on suudetud kvaliteeti tõsta ning tootmis- ja müügikoguseid mitmekordistada.
Ka on seni nii soodsa vahuveini hinnad uhke trajektooriga taevastesse kõrgustesse lennanud. Seetõttu on muidugi täielikult kaotatud konkurentsieelis – soodne hind – mitmete mujal maailmas klassikalisel meetodil valmistatud vahuveinide crémant’de, aga eriti cava’de ees.
Kurioosumina valmistatakse põhiliselt vahuveinina tuntud prosecco’t ka rahuliku ehk tranquillo versioonina. Kogutoodangust moodustab see vaid tühise protsendi, kuid Eestis on võimalik seda imet maitsta.
Kasvuala ja kvaliteedipüramiid
Prosecco kasvupiirkond meenutab tuntud Vene suveniiri matrjoškat – kvaliteeditasemelt vingemad alad paiknevad suuremate ja lihtsamat veini valmistavate sees.
Suurt osa Venetot (ja ka tervet Friulit) hõlmav, Prosecco DOC tähistusega veini tootmisala on pindalalt selle kandi suurim. Kuigi samade reeglite järgi tehtav, on väiksemal, Treviso linna ümbruses asuval Prosecco DOC Treviso alal valmistatud jook siiski isikupäraste joontega – kargem ja puhtama maitsega.
Veelgi ahtamal territooriumil laotuvad Prosecco Superiore DOCG alad: Piave jõe vasakkaldal Conegliano ja Valdobbiadene ning paremal pool tuttuue Colli Asolani viinapuuaiad. Siinsed (vahu)veinid on sageli puuviljasemad ja täidlasemad.
Püramiidi viimasel astmel paikneb Valdobbiadene piirkonna sees asuv Cartizze mägi, mille kõigest 106 hektaril toodavad tippveine ligikaudu 140 veinivalmistajat. Sellelt joogilt nõutakse juba selgelt kõrgemat minimaalset alkoholi- ja kuivainesisaldust ning see on alati Extra Dry.
| Prosecco | |
|---|---|
| 1. | Prosecco DOC |
| 2. | Prosecco DOC Treviso |
| 3. | Prosecco DOC Trieste |
| 4. | Prosecco Montello e Colli Asolani Superiore DOCG |
| 5. | Prosecco Conegliano e Valdobbiadene Superiore DOCG |
| 6. | Cartizze mägi |
Millesimato ja Rive
Nagu muidki vahuveine, on prosecco’t alati valmistatud ka aastakäiguveini ehk Millesimato’na. Sel juhul märgitakse pudelisildile veinivalmistamise aasta. See aga tundus itaallastele liiga mõistuspärane ja sirgjooneline lähenemine ning seetõttu loodi Prosecco Millesimato alamkategooria, millele pandi nimeks Rive. Selle puhul keerati enamikule reeglitele väike vint peale – marjad olgu ühest aiast või mäeküljelt, selle nimi pudelisildil näidatud, saagikus piiratud (max 13 t/ha), korjata võib ainult käsitsi ja valmistada ainult spumante’t.
Seega võib etiketil seista selline joru:
Maschio dei Cavalieri Valdobbiadene Prosecco Superiore Denominazione di Origine Controllata e Garantita Rive di Colbertaldo 2011.
