Kui poolsada aastat tagasi esimest korda parimat sommeljeed valiti, oli võistlejaid vaid üheksa. Vana-Maailma tunnustatud veinimaad Itaalia ja Prantsusmaa on parima tiitli võitnud kokku üheksal korral, viimati 15 aastat tagasi. Tõsi küll, ka veel pärast seda Šveitsile parima tiitli võitnud Paolo Basso on pärit Itaaliast ja Inglismaale võidu viinud Gerard Basset oli prantslane.
Viimased paarkümmend aastat on aga traditsiooniliste veinimaade kõrvale tõeliste ekspertidena kerkinud riigid, mis ise veini ei pruugi toota, küll aga selle tundmise ja serveerimise poolest silma paistavad. Seekord pääses osalenud 66 võistleja seast tasavägiste tulemuste tõttu edasi rekordarv, 19 poolfinaalisti, nende seas Euroopast näiteks Läti, Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani, Poola, Rumeenia ja Serbia. Lisaks Aasiast kaks võistlejat Jaapanist (riigi ja Aasia-Okeaania piirkondlik võitja) ja Hiina esindaja. Seega on võistluste pilt palju põnevamaks muutunud ja võitjaid pole enam sugugi nii lihtne ennustada.

Uut ja vana

Võistluste käik ja ülesanded on põhiosas siiski samaks jäänud. Hindamise põhikriteeriumiteks on teooria, degusteerimine ja teenindamine. Küll aga on võistluste tempo korralikult üles kruvitud. Seda nii hea ja ülikiire korralduse mõttes, kus poolfinaalis ja finaalis enam tühje pause naljalt ei teki – selleks pole muidugi ka aega, kui osalejate arv on sedavõrd suureks kasvanud ja võistlused kestavad niigi kokku viis päeva. Aga loomulikult on tempo üleval eelkõige ülesannete ajalimiidi mõttes, kus põhimõtteliselt loeb, kas tead või ei tea, kas oled automaatsuseni treenitud dekanteerima ja teenindama või mitte – mõtlemiseks aega pole, jääb vaid kiirreageerimine. Kolm minutit kümne kange värvitu alkohoolse joogi tuvastamiseks, kolm minutit nelja veini degusteerimiseks, kirjeldamiseks ja toidusoovituseks – need on vaid mõned näited, mida võib soovi korral kodus järele proovida. Parimate väljasõelumiseks peavad ülesanded ka järjest keerulisemad ja ettearvamatumad olema, nii oli poolfinaalis esmakordselt lisaks veinide tuvastamisele (kolm erinevat Sauvignoni) vaja need kokku viia ka reaalsete pinnasenäidistega ja ära tunda ning kirjeldada Hiina Cabernet Franci. Või siis finaalis vaid veininime järgi jagada 24 veini dominantse marjasordi alusel gruppidesse.

Esikolmiku heitlused

Pingeline finaal peeti enam kui tuhandepealise publiku ees ja võitjaks kuulutati eriti sümpaatse suhtlusstiili ja lavalise olekuga 27-aastane sakslane Marc Almert, teise koha saavutas 26-aastane Nina Højgaard Jensen Taanist. Nende kõrval tundub kolmandaks jäänud lätlane Raimonds Tomsons oma 38 eluaastaga juba staažikas võistleja. MM-i võitnud Marc oleks oma sõnutsi olnud väga-väga rahul ka 20 sekka ehk siis antud võistustel põhimõtteliselt poolfinaali pääsemisega ning tema võit oli talle endale sama suur üllatus kui ilmselt neile, kes ise võita lootsid. Tegusõnad ,,saavutanud‘‘ ja ,,jäänud‘‘ ei ole siinkohal teise ja kolmanda koha kirjelduseks juhuslikult valitud, sest Nina oli teise koha üle tõesti üliõnnelik ja lubas kindlasti ka järgmistel võistlustel tagasi olla võitu nõutamas ja teda – näiteks erinevalt Rootsist, kes kahel korral maailma parima tiitli võitnud – ei ennustanud esikolmikusse küll vist naljalt mitte keegi peale meie oma võistleja Ketri Leisi. Ja kolmandaks tõepoolest ,,jäi‘‘ meie Eesti sommeljeedele hästi tuttav hetkel valitsev Euroopa ja Aafrika regiooni parim Raimonds, kes ise ka tunnistas, et lihtsalt närv ei pidanud vastu, sest neid, kes talt võitu ootasid, eeldasid ja sellest ka igal võimalusel talle teada andsid oli tema ümber palju. Kuna finaali esimene ülesanne ebaõnnestus tal nii, et lausa suur osa ülesandest jäi täitmata, siis ei suutnud ta ennast enam esikohaheitluseks päriselt häälestada. Peale ei varjanud Raimonds isegi oma pettumust ja ütles ka, et ta ei ole kindel, kas järgmisele MM-l end enam näeb. Küll aga andis ta nädalake hiljem teada, et see siiski ei jäänud tema viimaseks tippvõistluseks ja nii plaanib ta uuesti kolme aasta pärast maailma parima tiitlile võidelda.

Baltikumi esindajad on maailma 30 parima seas

Nii või teisiti võib Baltikum oma saavutuste üle seekord väga uhke olla. Kuna Euroopa meistrile Raimondsile lisaks osales ka Läti hetke parim Kaspars Reitups, siis olid Balti riigid esmakordselt esindatud nelja võistlejaga. Suurim üllataja oli leedulane Martynas Pravilonis, kes saavutas 4. koha selliste favoriitide nagu Prantsusmaa, Rootsi, Poola, Rumeenia ja Iirimaa ees. Nimeliselt anti teada 50 parima sommeljee tulemused. Kaspars Reitupsile sai osaks 23. koht ja meie Ketri Leis Pazzo veinibaarist tuli 28. kohale.