Valge veini viinamari, mida kasvatatakse Toscanas peamiselt Firenzest edelas San Gimignano mägilinnakese ümbruses. Vernaccia di San Gimignano ajalugu ulatub 13 sajandisse, mari ise pärit Kreekast. Võimaldab toota väga eriilmelisi veine – traditsioonilistest kuldkollastest, rikkalikest ja täidlastest, pisut oksüdeerunud stiiliga veinidest moodsamat stiili särtsakama, kahvatu ning kerge aperitiivse joogini.
Selle veini austajate hulgas on olnud ka Paavst Martinus IV (1281–1285). Näib, et paavstil oli eriline nõrkus angejast tehtud roogade ja Vernaccia vastu.
1487. a. tellis Ludovico il Moro 200 korvpudelit veini Napoli kuninga Alfonso II tütre Isabella pulmadeks oma vennapoja Giovan Galeazzo Sforza’ga.
Üks renessansiaja juhtivaid veinieksperte, Sante Lancerio, andis erakordselt kõrge hinnangu selle veini omaduste kohta. Lancerio, kes oli Paavst Paulus III (1534–1539) keldriülem, avaldas kahetsust, et San Gimignano linn ei kasvata Vernacciat sama pühendunult kui tegeleb kunstide ja teadustega.
Sante Lancerio ütleb: Greco di S. Gemigniano é una perfetta bevanda da Signori; et è un gran peccato che questo luogo non ne faccia assai. S. Gemigniano è una terra grandissima nello stato fiorentino. Di questo vino ogni anno, nell’autunno, ne facevano portare in Roma, a some con grandissime fiasche, i Reverenti Santiquattro di casa Pucci e li donavano a S.S. Il vino ha in sé perfettione; in esso colore, odore, sapore, ma, volendo conoscere il buono non vuole essere agrestino, anzi avere del cotogno, come il Trebbiano, et sia maturo, pastoso et odorifero. In questo luogo ci sono anche di buonissime vernacciuole e di questa bevanda gustava molto S.S. et faceva honore al luogo.

Related entries