Jäävein vajab sündimiseks suure hulga soodsate mõjutuste kokkulangevust ja rasket tööd. Eeskätt on vaja piisavalt külmakindlat viinamarjasorti. Seejärel on hädavajalik, et oleks piisavalt kuum ja kuiv suvi, mis tagaks marjade küllaldase suhkrusisalduse. Kolmandaks peab sügis olema meeldivalt lahe. Vihma vältida pole ju võimalik, kuid veiniaia asukoht peab tagama pinnavee kiire äravoolu ja tuule, mis aitab marjadel kiiresti kuivada. Vastasel juhul mädanevad marjad lihtsalt ära. Neljandaks tuleb saaki kaitsta näljaste lindude eest.

Pidu! Pidu!! Pidu!!! ehk Fest! Fest!! Fest!!! hüüame Eesti Vabariigi 94. aastapäeval, kui avame kodumaise vahuveini pudeleid – Põltsamaa Felix on leidnud endas jõudu jätkata hulk aastaid tagasi alustatud, vahepeal justkui soiku jäänud ning nüüd uues kuues reinkarneerunud pidujoogi tootmist.

Tšiili on moodne veinimaa. Pärast diktatuuri lõppu 1990. aastal on viinamarjaistanduste pindala järjest kasvanud ning lisandunud on uusi tootjaid ja kuulsust.

Hiljuti külastas Tallinna Andrea Pieropan, kuulsa Soave veinimeistri Leonildo Pieropani poeg, kes koos vennaga tegelevad Pieropani Valpolicellas asuvas Villa Cipollas punaveinidega.
Lucca restoranis toimus sel puhul õhtusöök, kus sai maitsta muuhulgas ka Londoni IWC-l Maailma Parima Itaalia veini tiitli võitnud Soave Classico La Rocca DOC 2008.
Arne Pajula kasutas võimalust ja pressis Andrea Pieropanist välja uut ja huvitavat infot Valpolicella ja Amarone kohta.

On saanud kombeks, et pidulikke sündmuseid tähistades pakutakse meeliülendavaid vahuveine. Nende vähene alkohol, värskus ja ergastavad mullid erutavad inimesi, muutes sõõmu veini naudinguks.

Grapa oli kunagi Itaalia vaese mehe kange jook. Toona jõid ülikud peamiselt veini ja vaesed inimesed said veinipressimise jäägid tasuta endale, millest iga pere valmistas kodus omanäolist kanget jooki. Seda tarvitati niiskete jahedate ilmadega, et sooja saada, ravimina seespidiselt ja pealemäärimiseks. Kuid tänapäeval võib grapa maksta rohkem, kui mõni teada-tuntud väärikas jook.