Grapa on Itaalia destilleeritud kange alkohoolne jook, kangusega 35-60% ja valmistatakse viinamarjade mahla pressimise jääkidest. Kuna viinamarju pressitakse kergelt, siis jääkides on lisaks viinamarja kestadele vähesel määral viljaliha ja seemneid. Osa tootjaid eemaldavad viinamarjaseemne õli nende jääkide külmutamise ja pressimise teel. Destilleerimisel tekkivaid õlisid kasutatakse ka kosmeetika ja ravimite tootmisel.

Et valmistada grappa‘t, peavad Euroopa ühenduses olema täidetud järgmised tingimused:
– Jook peab olema toodetud Itaalias, Šveitsi Itaalia osas või siis San Marinos
– Kääritamine ja destillatsioon peab toimuma viinamarjajääkidest ilma vee lisamiseta.
Sarnast kanget alkoholi valmistatakse ka viinamarja kestade ja mahla segust ning siis selle nimi on acquavite d’uva.

Degustatsioonil osalenud eksperdid. Vasakult Aare Karolin, Toivo Voit, Igor Sööt, Kristjan Peäske. Foto Meeli Küttim.

Mida tehakse väljaspool saabast?
Grapale sarnast jooki valmistatakse erinevates riikides, kus seda kutsutakse erinevate nimedega – Hispaanias on see orujo, Prantsusmaal marc, Gruusias chacha, Portugalis bagaceira, Kreekas tsipouro, Bulgarias, Serbias, Kroaatias rakija ja grappa, Rumeenias tescovina, Albaanias, Bosnias, Montenegros, Türgis rakia/Rakı ja Makedoonias ракија.
Grapa stiilid
Grapa võib olla väga erinev. On lihtsat läbipaistvat (giovane) kui ka kerge tooniga ning tammevaadis aastaid küpsenud brändi pruunide (invecchiata) ja päris tumepruunideni (riserva invecchiata). Valdavalt on grapa segu viinamarjadest (grappa mista), kuid valmistatakse ka ühe viinamarjasordi jooke (grappa di monovitigno). Mõned tootjad lisavad grapasse siirupit või hoiavad seda erinevate maitsete saamiseks ürtidega (grappa aromatizzata), mille tulemuseks saadakse maitsestatud grapa. Grapa valmistamisel peetakse oluliseks, et toore jõuaks võimalikult värskena destilleerimiskotta, sest päike ja õhk pole toorme sõbrad, tekitades oksüdeerumist ja hallitust.
Tootjad jagunevad stiililt kaheks. ühed valmistavad mahedat ja elegantse aroomiga tänapäevast, uuema stiili“ grapat. Nendes domineerivad puhtad kergesti tunnetatavad aroomid ja on vähene viinamarjaseemne aroom ning maitse. Teised toodavad traditsioonilist“, rustikaalset talupoja stiilis teravalõhnalist mõrkjat jooki – just sellist, nagu vanavanemad kunagi põlvest põlve kodus valmistasid. Kodustes tingimustes ei tohi tänapäeval grapat ametlikult valmistada ja tootmine on riigi kontrolli all.
Kasutamine
Grapa on jook, mida on hea serveerida peale rikkalikku õhtusööki digestiivina. See aitab seedida ja mõnedele, kes ei erutu magusast, on see hea desserdi asendaja. Jook pole kindlasti mõeldud selleks, et sellest ennast purju juua! Tänapäeval lisatakse vahel mõni tilk grapat aroomi saamiseks espresso kohvi sisse, tulemuseks caffè corretto ehk korrigeeritud kohv.

Degustatsioonil osalenud grapad. Foto Meeli Küttim.

Degustatsioon
Grapa tootjate ühendus saatis 2011. aastal Eestisse maitsemiseks ja hinnangute saamiseks oma tootjate valiku. Lisasime fooniks väikese valiku meil saadaolevaid. Grapad jagunesid kahte kategooriasse – lihtsad ja tammevaadis (tähistatud joogi nime järel oleva tärniga – *) küpsenud grappad.
Maitsemisel osalesid Toivo Voit, Arne Pajula, Aare Karolin, Kristjan Peäske, Igor Sööt, Sille Nõlvak, Meeli Küttim, Markus Teeäär ning maitsemine toimus “Leib Resto ja Aed” aadressil Uus 31, Tallinnas.
1. Castagner Grappa Fuoriclasse Amarone Barrique*
Värvus: kuldne
Aroom: kuiv, ümar vanill, aprikoosid, pähklid, rosinad
Maitse: mahlane, mahe, lõpus suitsune
2. Bisol Grappa di Cartizze
Värvus: värvitu
Aroom: männiokkad, kerge värske puidusus, roosid,
Maitse: maitses samuti värske puidu ja meeldiva seedrivaigu nüantsiga, mõnusa säraga voolav
Huvitav jook, mis eristus teistest
3. *Segnana Grappa Solera di Solera
Värvus: kuldne
Aroom: aromaatne , parfüümne, roosivesi, vanill
Maitse: roosine, mahlakas, ümar ja hea ehitus, lõpus tuline ja magusad puuviljad
4. *Nardini Aquavite Bassano Riserva
Värvus: kahvatu õlgkollane
Aroom: mesine, kuivatatud virsik, tammeröst, soojad vürtsid
Maitse: tuline, mesine, piprane, veidi mõrkjas
5. Segnana Grappa Chardonnay
Värvus: värvitu
Aroom: roosivesi, mesine, ümar, magusalt parfüümne, veidi õline
Maitse: kuivatatud kirsid, mahlakas, roosine, salakaval, lõpp põletav
6-9. *Marcati Grappa Riserva
Värvus: kuldkollane
Aroom: ürdid, mahlakas, tamm, toffe, mesi
Maitse: delikaatne, pehme, magus, ümar, lühike lõpp
6-9. *Luigi Francoli Grappa Riserva Nebbiolo da Barolo Barique
Värvus: tumekuldne
Aroom: delikaatne, kuivatatud puuviljad,
Maitse: ümar, ürdine, apteegitill, intrigeeriv puidune
6-9. *Frattina Grappa di Cabernet Barrique
Värvus: õrna kollaka helgiga
Aroom: pikantne, puuviljane, aprikoos, õrnad parfüümid
Maitse: õlijas, puuvilja magusus, röstitud pähklid
6-9. *Carpené Malvolti Grappa Prosecco Severa Imperatrice Barrique Riserva 18 Mesi
Värvus: kollakas kuldne
Aroom: ürdine, nelk, magusad marjad, kerge vanill, küps õun
Maitse: heas tasakaalus, ümar, vürtsine, magus, voolab, pikk pipravihjega lõpp
10. Marcati Grappa
Värvus: värvitu
Aroom: roosine, loorber, parfüümne, eetrine, õun,
Maitse: eheda kehaga, hea tasakaal, rosinane, vürtsikas pikk lõpp
11-12. Luigi Francoli Grappa di Vespolina e Nebbiolo
Värvus: värvitu
Aroom: pikantne, nurgeline, õrn tsitrus, kirss
Maitse: hea tasakaal, kompleksne, mõnus, lõpp pikk ja puuviljane
11-12. Moletto Grappa di Nebbiolo da Barolo
Värvus: kerge tooniga peaaegu värvitu
Aroom: vahva, nüansirikas, valged lilled, vürtsid, magusad tsitrused,
Maitse: särtsakas, piprane põletus, hõrk ja ilus, pikka lõpuga
13-14. Carpené Malvolti Distillato d’Uva di Prosecco
Värvus: värvitu
Aroom: pikantne, roosid, tsitrused ja kauge varsseller
Maitse: roosivesi, viinamarjamahl, särtsakas, veidi lühike
13-14. *Cesari Grappa di Amarone Bosan
Värvus: tume pruunikas
Aroom: arstikapp, tamm, kuivatatud teravili, rukkileivane
Maitse: mahlane, vürtsikas, lõpp pikk ja magusad noodid
15. Nardini Aquavite Bassano
Värvus: värvitu
Aroom: sinepine, köögiviljane, lõpus veidi rosin
Maitse: mahlakas, suur ja tuline, pikantne pipar, põletav järelmaitse, tuimad huuled
16-17. Saldini Pilastri Grappa del Conte
Värvus: värvitu
Aroom: ürdine, ravimid, lilled, mõnusalt ahvatlev, mahlakas
Maitse: ümar, mahlakas, hea tasakaaluga, hea vürts, pikk järelmaitse
16-17. Frattina Grappa di Charonnay
Värvus: värvitu
Aroom: pikantne, delikaatne, metsapähkel, avanedes lilled,
Maitse: ilus mahlane, lõpus mõrkjas
18. Segnana Grappa Pinot Noir
Värvus: värvitu
Aroom: jõuline, rosin, mandel, vaha, magus
Maitse: ümar, magus, rosin, vürtsikas, nelk, lõpus mõrkjas
19. Carpené Malvolti Grappa di Prosecco
Värvus: värvitu
Aroom: magus, pikantne, heinane, puidune, meenutab hiina viina
Maitse: mahlakas viinamarjamahl, õrnad elegantsed vürtsid, lõpus mõrkjas
20. Moletto Grappa
Värvus: värvitu
Aroom: küüslauk ja pikantne juust, meenutab pigem viina
Maitse: ümar, pehme, marjane algus, heas tasakaalus, õrn vürts
21. il Colombaiodi Cencio Grappa
Värvus: värvusetu
Aroom: õrna ja hõrgu rosinavihjega, kerge õunasus
Maitse: ümar mahlane, algus õrn ja hõrk, heas tasakaalus
22. Segnana Grappa Pinot Noir
Värvus: värvitu
Aroom: loorber, õrn mahlane, rosinad, röstitud maapähkel
Maitse: mahlane, kuiv, huuli tuimestav, põletav teravus
23-25. Castagner Grappa Fuoriclasse Bianca Morbida
Värvus: värvitu
Aroom: ravimikapp, pikantne juust, küüslauk,
Maitse: soojendav ja ei kõrveta, kerge, kuiv alguses, mahlane lõpp
23-25. Moletto Grappa di Cabernet
Värvus: õrna kollaka tooniga
Aroom: vürtsid, roosvesi, magusad küpsed puuviljad
Maitse: ümar, mahlakas, täitev ergas tulisus
23-25. Bisol Eliseo Grappa di Prosecco
Värvus: värvitu
Aroom: vahane, taustal aromaatne viinamari, kerge rosin
Maitse: magus, muskaadine, mahlakas, taustal tore särtsakus
* Itaaliakeelne (kahe p-ga) grappa on mugandatud eestipäraseks (ühe p-ga) grapaks, mida sellisena kirjutatakse tavalises kirjas (mitte kursiivis nagu võõrkeelseid sõnu). Grapa käändub nagu teised eesti keeles vähem või rohkem kodunenud sõnad (papa, tsipa, pampa jpt).