Viimati täiendatud —

Mõistmaks Argentinat ja sealset veini, tuleks esmalt selgeks õppida Argentina tango. Tantsu reeglid on selged ja jäigad, kuid masinlikult neid järgida ei saa, sest esinema peab stiilselt. Selleks tuleb partnerit pimesi usaldada, ja olgugi et mees juhib, sünnib nauditav tulemus vaid täiusliku improviseeriva koostöö korral. Olgu tants või vein, kiituse teenib asi vaid siis, kui on sundimatu vooluga, väljapeetud, korrektne ning täis kuuma kirge ja filigraanseid nüansse, ent alati tasakaalus.

Rahvusjook

Argentina suhtub veini kirglikult. Selle märgina võib lugeda riigi 200. aastapäeva puhuks 24. novembril 2010 vastu võetud presidendi dekreeti, mille kohaselt kuulutati Argentina vein selle maa rahvusjoogiks. Teise rahvusjoogina plaanitakse tunnustada mateteed – vastav eelnõu on parlamendis.
Praegu on Argentina maailma ainus riik, mille rahvusjoogiks on valitud vein. Esindussort on mõistagi Malbec. Alates 2011. aastast tähistatakse kohaliku riikliku veiniturunduse kontori Wines of Argentina eestvõttel 17. aprillil Malbeci maailmapäeva (Malbec World Day). Sellel päeval 1853. aastal asutati Mendozas riigi esimene Quinta Normal de Agricultura (põllumajanduskool), mille kaudu Malbec Argentinasse jõudis.

Oaasiveinid

Argentina veinikasvatus toimub Andidega külgnevatel aladel. Tegu on peamiselt mäejalami lauge kaldega nõlvadel paiknevate tasandike ja laiade orgudega. Need kergemini haritavad istandused asuvad merepinnast üsna kõrgel. Sellest siiski ei piisa. Praegu jätkuvad otsingud veelgi kõrgemal mägedes, kus ruumi on vähem, orunõlvad järsema kaldega ja ööpäevased temperatuurikõikumised suuremad. Just seal hakkavad valmima tuleviku tippveinid.
Linnad asuvad veiniaedadest kaugel. Õhusaaste on peaaegu olematu. Kohalik pinnas on väheviljakas ja tihti pole seda enne veiniaia rajamist kunagi kasutatud. Kliima on kontinentaalselt kuiv ja pinnas läbikuivanud. Sellistes poolkõrbelistes oludes kujutavad rohetavad veiniaiad endast tõelisi oaase. Neid toitev vesi tuleb Andidest, mille kõrgemate nõlvade lume- ja jääväljad ei sula ka suvel. Vee jaotamiseks on rajatud irrigatsiooni­kanalite võrgustik, mille abil pääseb vesi veiniaedadesse.

Geograafilised tähised

Geograafiliste tähiste süsteemi alused sätestati 1999. aastal sellekohase seadusega. Vastav register loodi 2002 ja täpsustav reglement kinnitati 2004. Süsteem näeb ette kolm geograafilise tähise liiki.

Indicación de Procedencia (IP) – päritolutähis

Kasutakse lauaveinidel, mis pärinevad järgmistest provintsidest: Jujuy, Catamarca, Córdoba, La Rioja, Mendoza, Neuquén, Río Negro, Salta, San Juan, Tucumán. Tingimus: toorainest vähemalt 80% pärineb antud alalt.

Indicación Geográfica (IG) – geograafiline tähis

Kasutatakse kvaliteetveinide ja viinamarjapõhiste kangete alkohoolsete jookide tähistamisel. Toodang peab pärinema Jujuy, Catamarca, Córdoba, La Rioja, Mendoza, Neuquéni, Río Negro, Salta, San Juani, Tucumáni provintsidest või registrisse kantud väiksematelt aladelt. Nimekirjas on praegu kokku 183 geograafilist tähist.
Geograafilise tähise kasutamiseks peab vein valmima kvaliteetveinide valmistamiseks lubatud sortide nimekirja kuuluvast marjast. Reglementeeritud on ka pressimise tootlikkus – 130 kg viinamarjade pressimisel tohib saada kuni 100 l mahla. Kontrolli võimaldamiseks kantakse geograafilise tähisega veinide siltide, kaelaetikettide jms kujundus ning tiraaž registrisse.

Denominación de Origen Controlada (DOC) – kontrollitud päritolunimetus

Tegu on veinitootjate asutatud müügiedendust toetavate ühendustega. Täpselt on määratletud kasvupiirkond, arvestades kliimat, pinnast, sorte ja tootja tehnilist valmisolekut. Kasutada tohib kvaliteetveinide valmistamiseks lubatud sorte. Kehtib saagikuse ülempiir (aastakäigust sõltuvalt võib seda muuta kuni 25%). Reglementeeritud on istutustihedus ja agrotehnilised võtted.
Valmisveinid peavad läbima organo­leptilise analüüsi. Veini valmistamine ja ladustamine peab toimuma samas piir­konnas. Laos tuleb veinid üksteisest füüsiliselt eraldada.
Geograafilise tähisega kanged alkohoolsed joogid peavad olema valmistatud piiritusest, mis on saadud veini­tooraine destilleerimise teel ja mille alkoholisisaldus ei tohi ületada 75% vol. Valmisjookide kangus peab jääma vahemikku 36–54% vol. Lahjendamiseks tohib kasutada ainult joogivett.

Kvaliteetveinide jaoks lubatud sordid

Punased sordid: Malbec, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Pinot Negro, Canari, Pinot Meunier, Tannat, Lambrusco Maestri, Barbera, Sangiovese, Bonarda, Tempranillo, Cinsaut, Carignan, Petit Verdot, Cabernet Franc, Carménère, Corvina Veronesse, Rondinella, Ancellota, Croatina, Lambrusco Grasparossa.
Roosad sordid: Gewürztraminer.
Valged sordid: Chardonnay, Chenin, Sauvignon, Semillón, Sauvignonasse, Riesling, Torrontés Riojano, Ugni Blanc, Moscato Bianco, Pinot Blanco, Prosecco, Viognier, Pedro Giménez.

Criollas – kohalikud sordid

Argentinas on veini valmistatud enam kui 500 aas­tat ning selle aja jooksul on välja kujunenud hulk kohalikke sorte, mille kohta kasutatakse nimetust criollas (’kreoolid’). Vaatame kvaliteetveinide jaoks lubatavate sortide hulgas leiduvaid lähemalt.

Torrontés Riojano

Tegu on La Rioja provintsist pärineva Torrontésiga. Täpsuse mõttes tuleks teada, et tuntud on ka kaks teist, veidi vähem aromaatset Torrontési: Torrontés Mendocino (Mendoza provintsist) ja Torrontés Sanjuanino (San Juani provintsist). Veinisiltidel lihtsuse mõttes ei peenutseta ja sinna kirjutatakse ainult Torrontés.
Geeniuuringute põhjal on tuvastatud, et Torrontés Riojano on punase Criolla Chica (ehk Missioni) ja valge Muscat Alexandria isetekkeline ristand. Oma esivanematelt on sort pärinud aromaatsuse ja vastupidavuse kohalikus olustikus.
Torrontés Riojano kasvupind (praegu 7683 ha) laieneb pidevalt, sest sellest viina­marjast valmistatud veinid on leidnud hea vastuvõtu USA ja Suurbritannia turgudel. Tootmise laienedes on kogunenud ka oskusteave, mis lubab marjast valmistada meeldivat, kuiva, aromaatset veini. Olime ka oma degustatsioonil veinide hea taseme üle meeldivalt üllatunud. 2013. aas­tal valmistati Argentinas Torrontés Riojanost kokku 10,5 miljonit liitrit veini.
Tüüpilised nüansid: muskaat, roosivesi, jasmiin, eukalüpt, pelargoon, apteegitill, ananass, banaan, õun.

Pedro Giménez

Hoolimata sarnasest nimest ei ole leitud midagi ühist Argentina Pedro Giménezi ja Hispaania Pedro Ximénezi vahel. Kui varasematel aegadel oli tegu Argentinas kõige suuremal pinnal kasvava sordiga, siis nüüdseks on kasvupind (12 132 ha) oluliselt kahanenud, moodustades varasemast vaid umbes kaks kolmandikku. Mari sarnanen omab omadustelt Palominoga ja sobib seetõttu ideaalselt destilleerimiseks. Katse leida müügist Pedro Giménezi sordiveini jääb vähemalt Euroopas tulemuseta.

Rahvuslik uhkus

Mõistagi on selleks Malbec, mille kasvupind laieneb lausa plahvatuslikult. Viimase kümnendiga on tõus olnud 89,9%! 2011. aasta veiniaedade loenduse andmetel küpses Malbec Argentinas 31 047 ha suurusel alal, olles ühtlasi kõige suurema kasvupinnaga sort.
Oma osa populaarsuse kasvul mängib sordi mitmekülgsus. Malbecist valmistatakse noori joven-veine, roseeveine ning pikema laagerdusega reservveine, mis küpsevad hästi nii tammes kui ka pudelis. Lisaks saab Malbecist valmistada kangendatud portveini laadseid veine ja isegi vahuveine.
Hoiatus! Neid, kes on harjunud jooma odavat Malbeci, tabab kallima maitsmisel enamasti üllatus. Harjumuspärase jõulise ja nurgelise puraka asemel on pokaalis ühtäkki õrn ja veetlev jook.

Regioonid

Argentina on tugeva väljakujunenud bürokraatiaga riik, mille eri osade süstematiseerimiseks on provintsid jagatud nelja regiooni – neist kolmes kasvatatakse veini.

Norte

Veinikasvatus hõlmab Catamarca, Salta ja Tucumáni provintse ning toimub kõrgel mägedes.

Catamarca (2539 ha), sademeid 130 mm/a, aas­ta keskmine temperatuur 15–19 °C, veini­aedade kõrgus merepinnast 1000–2200 m, põhisordid: Torrontés, Cabernet Sauvignon, Malbec, Syrah ja Bonarda.

Salta (2552 ha), sademeid 200 mm/a, aasta keskmine temperatuur 18 °C, veini­aedade kõrgus merepinnast 1500–3000 m, põhisordid: Torrontés, Malbec, Cabernet Sauvignon ja Tannat.

Tucumán (78 ha), sademeid 300 mm/a, aasta keskmine temperatuur 24 °C, veiniaedade kõrgus merepinnast 1700–2500 m, põhisordid: Malbec, Cabernet Sauvignon, Syrah, Tannat, Bonarda ja Torrontés.

Cuyo

Nimi tähendab huarpe keeles liivast maad või kõrbe, võttes väga hästi kokku kohaliku olustiku. Just siin asuvad peamised veini­istandused ja valmib valdav osa Argentina veinist. Uute reeglite järgi on nüüdsest võimalik geograafilise tähisena kasutada ka Cuyo nime. Hõlmatud on taas kolm provintsi.

La Rioja (7066 ha), sademeid 130 mm/a, aas­ta keskmine temperatuur 17–18 °C, veini­aedade kõrgus merepinnast 600–1350 m, põhisordid: Torrontés, Bonarda, Malbec, Syrah ja Cabernet Sauvignon.

San Juan (47 228 ha),
sademeid 100 mm/a, aasta keskmine temperatuur 17–18 °C, veini­aedade kõrgus mere­pinnast 600–1350 m, põhisordid: Syrah, Malbec, Cabernet Sauvignon, Bonarda, Chardonnay ja Torrontés.

Mendoza (154 215 ha), sademeid 200 mm/a, aasta keskmine temperatuur 15–19 °C, veiniaedade kõrgus mere­pinnast 457–1700 m, põhisordid: Malbec, Merlot, Cabernet Sauvignon, Torrontés, Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Viognier.

Patagoonia

Patagoonia seostub tavaliselt Lõuna-Ameerika lõunatipu ja Tulemaaga. Argen­tinas hakkab Patagoonia regioon peale juba umbes 1500 km Tulemaast põhja pool ja hõlmab kogu Rio Negro jõest lõunasse jääva ala. Sama skaala alusel ei asuks Lapimaal mitte ainult Helsingi – piir peaks asuma kusagil Varssavi lähistel. Niisiis, kui näete veinisildil Tulemaad ehk kirja Tierra del Fuego või Patagonia, teadke, et tegelikult valmib vein siiski Mendoza provintsi lõunapiiri läheduses La Pampa, Neuquéni ja Rio Negro piirialadel. Üldiselt on Patagoonia jahedam ja seetõttu on veinide tase keskmisest parem.

La Pampa (211 ha), sademeid 200 mm/a, aasta keskmine temperatuur 14–16 °C,
kõrgus merepinnast 40–100 m, põhi­sordid: Merlot, Malbec, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Syrah.

Neuquén (1656 ha), sademeid 150 mm/a, aasta keskmine temperatuur 12–15 °C, veini­aedade kõrgus merepinnast 396–460 m, põhisordid: Sauvignon Blanc, Merlot, Pinot Noir ja Malbec.

Rio Negro (1733 ha), sademeid 190 mm/a, aasta keskmine temperatuur 12–16 °C, veiniaedade kõrgus merepinnast 370 m, põhisordid: Sauvignon Blanc, Merlot, Pinot Noir ja Malbec.