Iidne autohtoonne sort, punane mari Schioppettino, mida tuntakse ka Ribolla Nera ja Pacalza (samuti Schioccoletto, Schiopetino, Scoppiettino) nime all. Kunagi valmistati Schioppettinost kerge mulliga veine, kuid tänapäeva Schioppettino veinid on rahulikud, keskmise täidlusega, parfüümsed, kerge vürtsiga, pika säilitamispotentsiaaliga punaveinid, mis meenutavad olemuselt pisut Syrah marjast noori Põhja-Rhone’i veine.
Oma elu võlgneb Schioppettino mehele nimega Paolo Rapuzzi, kes 1960-ndate lõpus rajas Ciallasse veiniaia. Selleks ajaks oli Schioppettino juba peaaegu välja surnud. Alles oli jäänud vähem kui 100 viinapuud. üheks viinapuude kadumise põhjuseks oli 19. sajandi lõpus hävitav phylloxera ning teiseks allajäämine karmis konkurentsis rahvusvaheliselt tuntud Prantsuse sortidele nagu Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Gris ja Sauvignon Blanc. Viimaste nõudlus turul ületas kohalike sortide oma ning surus Schioppettino tahaplaanile. Uusi viinapuid enam ei istutatud ning kohalikud seadused ei tunnistanud enam Schioppettinot kui seaduslikku veinimarja. Rapuzzi kammis läbi nii Friuli kui Sloveenia, et leida alles jäänud viinapuude risoome ja rajas siis neist oma maja lähedale Schioppettino viinapuuaia.
Seda Friuli veinimaailma üht säravaimat tähte kasvatatakse Prepotto, Albana ja Cialla piirkonnas siiani väga piiratud koguses. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et tänapäeval pärinevad üle maailma kõik istutatavad Schioppettino viinapuud Ronchi di Cialla veiniaiast. Eestisse Cialla veine kahjuks veel ei impordita, kuid Ronchi di Cialla Schioppettino on väärt Itaaliasse sõitmist.
