Peale süngeid talvekuid on varjusurmast, või kui soovite, hibernatsioonist taas üles ärganud Bestwine Club.

Rohelise paprika, niidetud rohu ja muu toore järele lõhnav veinis on mitme tahuga nähtus – esinedes mõõdukal määral Sauvignon Blanc’is defineerivad justnimelt need nüansid selle marja iseloomuliku olemuse, eriti Uus-Meremaa karusmarjastes rüübetes.

Ilmselt on paljud tähele pannud, et viimasel ajal jookseb siit-sealt läbi sõnapaar Wine Garage. VINE on sel teemal juba korra küll kirjutanud, nüüd aga mõtlesime selle garaaži endale veel mõnusamaks.
Miks me VINEs arvame, et just sellele veinipoele peaks teistmoodi tähelepanu pöörama?

Toscana suurhertsog Cosimo III de ‘Medici andis aastal 1716 välja edikti, millega Lega del Chianti kolm küla (Castellina in Chianti, Gaiole in Chianti ja Radda in Chianti) ning Greve in Chianti ja 3 km mäekülg Grevest põhja pool kuulutati ametlikult tunnustatud Chianti tootmispiirkonnaks.

Vaieldamatult on käes 2009. aasta lõpp, mõnede arvates kolmanda aastatuhande esimese kümne viimsed päevad. Kas on lõppemas ka üks ajastu, paberajakirjanduse ning seetõttu paberil välja antavate veini- ja toiduajakirjade ning -kolumnide aeg?

Lõpuks on teoks saanud pikaltplaanitsetud Lõuna-Rhône’i veinide testing ja ka tulemused kokku löödud. Järgnevalt lühiülevaade degustatsiooni käigust.

Häid omakeelseid veiniraamatuid pole iial liiga palju. Seda meeldivam on, et kirjastus Varrak on vaevaks võtnud üllitada tõlkeraamatuna Briti päritolu, hetkel Austraalias resideeruva autori Andrew Jefford’i teose Veinikursus. VINE luges ja uuris väljaande kaanest-kaaneni läbi ning arvab ka.

10. oktoober 2009 oli see märgilise tähendusega päev, kui talgulised korjasid kokku Otepää ja Rõngu vahel asuva, Jaak Eensalu kodukoha Annemäe talu viinamarjasaagi. Jälle leidis kinnitust vana ütlus, mis soovitab kõigepealt Nuustakul ära käia – ei ole mul varem õnnestunud viinamarjasaagi koristamisel osaleda, käsi sai valgeks tehtud Nuustaku lähistel.

VINE jätkab oma majaveinide testi, seekord saavad õiglase hinnangu valged klaasijoogid. Erinevalt punastest, mille puhul pea iga vein üllatushüüatusi esile kutsus, oli pilt valgete veinide puhul igavam, st paljud veinid olid mõneti sarnased – mis pole ka üllatav, arvestades, et 4/9 veinidest sisaldas ühe põhimarjana Trebbiano’t.

VINE võttis nõuks välja uurida, millises restoranis pakutakse kõige mõistlikumat majaveini. Majaveinina defineerisime restorani kõige soodsama klaasiga müüdava veini. Valisime välja kümmekond restorani üle Eesti – tõsi, enamus neist Tallinnast, aga ka ühe söögikoha Tartust ja Kuressaarest.