VINE käis 1. augustil Seto Kuningriigi päeval hindamas kohalikku hand’sa’t. Pole teada, kas põhjuseks hea hand’sa ajamise kunsti valdajate vähesus, edevuse puudus või hirm seadusega pahuksisse minna – igal juhul olid omavahel rammu katsumas vaid viie meistri kätetööd.
Mis on hand’sa? Mingi arusaama tekitamiseks võib ehk öelda setu puskar. Muidugi on selle peene joogi paremate näidiste puskariks nimetamine selgelt halvustav, tegemist on peamiselt rukkist (kasutatakse ka teisi teravilju) aetud ja 2 korda destilleeritud kange napsuga. Kohalikud memmed teadsid küll kõnelda, et ka kartul teinekord toorainena kõne alla tuleb.
Pildil näha neli viiest vägijoogist. Foto Karl-Kristjan Nigesen
VINE ei tea veel hetkel, milline neist viiest Seto Kuningriigi ametlikuks hand’sa’ks valiti, kuid meie kommentaarid oleksid viiele joogile järgnevad:
1) Helekollakas, lõhnalt ülimalt puuviljane, justkui oleks tema ajamisel kasutatud kuivatatud puuvilju, nt urjukke – meenutas kangesti saksa kultuuriruumis levinud destillaati nimega obstler. Meeldiv.
2) Läbipaistev, terava atsetoonilaadse lõhnaga, ebameeldiv.
3) Ebamäärane helekollane, selge tuntava kartuli ja tärklise lõhnaga, keskpärane.
4) Keskmine pruun, välimuselt konjaki või viskilaadne, iseloomuliku tammevaadilõhnaga. Ka maitselt meenutab vägagi viskit – üsna meeldiv.
5) Kirkalt läbipaistev, maitselt terav ja ülikange.
Kuna me pole just hand’sa-hindamise spetsialistid (nendeks on setod ise) ning ei ole kindlad omadustes, mis ühel heal hand’sa‘l olema peavad, siis subjektiivse hinnangu järgi oli kõige meeldivam jook nr 4 ning ilmselgelt kõige puhtam viies keelekaste.
Poole kõrvaga kohalike kommentaare kuulates ongi olulised puhtus ja kangus, mis vähemalt 40%, aga sageli ka 70% on.
Meie jaoks tundmatu sulesepp on hand’sa kohta kirjutanud järgnevalt (kirjaviis muutmata):
"Hansa on setude puskar. Seda varjatakse reeglina kiivalt, sealjuures katsutakse ära juua teiste tüüpide hansa, et siis teatavaks teha, kui sitt see on ja et nii need asjad ei käi. Pikkade vaatluste tulemusena on siiski selgunud, et tegelikult leidub küla peal ainult head hansat. Hea hansa liigitub kaheks: heaks hansaks ja halvaks hansaks. Tõsi, ka halb hansa muutub peale teist klaasi suhteliselt talutavaks ning kui päevakest paar välitöid teha, tihtipeale paremaks kui hea hansa, kuna just halvas hansas peitub välitöödeks nii vajalikku maitselist jõhkrust, pohhuismi ning uusi ja halbu ideid veel halvema hansa tootmiseks, sealjuures odavamalt."
ülimalt põhjalikke Ahto Raudoja poolt kirjutatud hand’sa-teemalisi artikleid saad lugeda siit ja siit.
