Eger

Eger on ajalooliselt kuulus veinipiirkond, mille veinid on burgundialikult peened ja delikaatsed. Euroopa on tänu võlgu Egeri kindluse kahele tuhandele kaitsjale, kelle vastupanu sajatuhandene türklaste armee 1552. aastal murda ei suutnud ning kes sellega türklaste edasiliikumise peatasid. Legendaarses kaitsmises oli oma kindel koht ka Egeri veinil, tänu millele kaitsjate vaim tugev seisis. Türklased olla arvanud, et meeste habemed ja rinnaesised on punased seetõttu, et nad härjaverd joovad – ei saa ju võita kedagi, kes verd joob!
Kindel on see, et Egeri punaveini joomine lisab elujõudu ja annab moraalset tuge. Muu on legend: 16. sajandil oli Egeri vein valdavalt valge ning tänast Ungari tuntuimat Egri Bikavér’i ehk tõlkes „Egeri härjaverd” nimetati sedasi esimest korda alles 19. sajandil (kirjalik esmamainimine 1846 Janos Garay poeemis „Szekszárdi bordal” – „Szekszárdi veinilaul”).
Kahetsusväärselt algas 1960. aastatel selle veini kvaliteedi kohutav allakäik ning praegu hoiduvad mõnedki tootjad oma parimate veinide nimetamisest Egri Bikavér’iks. Skeptikud ütlevad, et see pole muud kui üks nimi. Optimistid leiavad selles cuvée’s aga kindla stiili.
Ungari veiniseaduste kohaselt on Egri Bikavér kuiv punavein, mis on segatud vähemalt kolmest punasest viinamarjast ning hoitud tammevaadis vähemalt kuus kuud. Ühtki marja ei tohi olla rohkem kui 50 protsenti ning kõige rohkem peab olema Kékfrankos’t. Kõrvalmarjadeks on traditsioonilised Ungari sordid Kékoportó, Kadarka, Zweigelt, viimasel ajal ka Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot.
Nõudlike veinisõprade tarvis on hiljuti tekitatud kõrgem kategooria Bikavér Superior, mille kvaliteedinõuded on rangemad: segatud vähemalt viiest punasest marjast, hoitud vähemalt 12 kuud tammevaadis ning kuus kuud pudelis. Kékfrankos’t peab olema 30–50 protsenti, teiste sortide osakaal ei tohi ühelgi ületada 30 protsenti, Cabernet Sauvignon ja Franc kokku mitte üle 30 protsendi.
Peale vürtsika Bikavéri tuleb märkida Egeri ideaalseid tingimusi Pinot Noir’i kasvatamiseks, valgetest (moodustavad 50 protsenti) veinidest on head Egri Leanyka, Királyleányka, Chardonnay ja Olaszrizling.

Tootjad:
Tibor Gal – veinimeister, kes tegi maailmakuulsaks Ornellaia Itaalias, valmistas 1998. aastal ka Ornellaia, mille Wine Spectator nimetas 2001. aasta maailma parimaks veiniks. Tibor Gal hukkus ise 2005. aastal autoõnnetuses LAVis, kuid tema veinikoja toodang troonib Ungari parimate seas.
Tamas Pok
Vilmos Thummerer
Istvan Toth
Bela Vince (NB! – muu hulgas varietal Cabernet Franc)
St Andrea

Mor

Domineerivaks viinamarjaks on 18. sajandist kultiveeritud valge Ezerjó mari ning sellest valmistatud tugeva maitsega ja „mehine” vein Mori Ezerjó. Soovitatakse enne kolme aastat mitte avada. Traditsiooniliseks toiduks on sibula, küüslaugu ja paprikaga maitsestatud hapukapsa, ubade ja suitsuribi hautis, mille juurde Ezerjó’t juuaksegi.

Tootja:
Miklós Csabi

Etyek-Buda

Budapesti äärelinnast algav Etyek-Buda annab enamiku Ungari vahuveinidest, kuid viimasel ajal lisandub neile üha rohkem ka suurepäraseid Chardonnay’sid ning lausa uus-meremaalikult tugevaid Sauvignon Blanc’e.

Tootjad:
György-Villa – tuntud vahuveini kaubamärk on François President.
Hungaria Pezsgöpincészet – vahuvein Hungaria.
Nende tootjate traditsioonilisel meetodil tehtud vahuveinid on oma hinnaklassi parimad.

Sopron

Austria piiri ääres asuv Sopron on ajalooline punaveinipiirkond, oli ka osa Austria Burgenlandi ja Neusiedlersee veinipiirkondadest. Kuulsaim mari on Kékfrankos ning sellest valmistatud Soproni veinid on tugevamad, tanniinsemad ja happelisemad kui teiste piirkondade omad. Proovige Soproni Kékfrankos’t nende traditsioonilise suitsetatud seakoodist, ubadest ja paprikast valmistatud guljašiga.

Tootja:
Franz Weninger

Balaton: Badacsony, Somló jt

Kedagi ei üllata, et veinipiirkond ilus on. Ta sageli on. Kuid Balaton on hingematvalt ilus – eriti kõrge põhjakalda vulkaaniliste mägede otsast vaadatuna. Emotsionaalsed inimesed pidid Põhja-Balatoni mineraal­suse, „lahustunud basalti” maitse igas Badacsony, Csopak’i või Somló veinis kinniste silmadega ära tundma. Sajanditega on välja valitud viinamarjad, mis pinnase unikaalset vulkaanilist mineraalsust paremini esile tuua suudavad: Olaszrizling, Kéknyelü, Szürkebarát Badacsony’s ning Furmint, Hárslevelü ja Juhfark Somló’s.

Badacsony – 99 protsenti marjadest on valged. Enim on levinud (70 protsenti) Olaszrizling, mis annab harmoonilisi, mõrkja mandlise järelmaitse ja hea mineraalsusega veine. Kéknyelü veinid on täiesti kuivad ning väga tugeva happega, ärge kartke osta 3–4 aastat vana aastakäiku. Proovige Badacsony valgeid veine praetud Balatoni koha või valges veinis koos viinamarjadega hautatud metsjänese juurde.

Somló veinid on tänu oma erilisele mineraalsusele lausa kultusveinide seisundis. Keskajal peeti Somló lossis lõputuid jahipidusid ning suurepärane Somló valge voolas seal muidugi ojadena. Siinne Olaszrizling, Furmint ja Juhfark on kõrgema alkoholisisaldusega ning traditsiooniliselt hoitud paar aastat tammevaadis, mis annab joogile maitsesügavuse ja rikkuse.
Somló Juhfark oli Habsburgide kuningakoja pulmavein: kui noorpaar seda peol tarbis, pidi kaalukauss poisslapse sünni kasuks kalduma. Habsburgid on läinud, kuid Somló reputatsioon pulmaveinina on endiselt kõrge. 4–5 aastat hoidmist teeb Juhfarkile vaid head.

Balatoni regiooni tootjad:

Somló
Bela Fekete
Imre Györgykovacs
Hollovar Pinceszet
Kreinbacher Birtok

Põhja-Balaton
Mihaly Figula – Balatonfüred.
Jasdi Pince – Csopak.
Scheller Szölöbirtok (Sandor Toth) – Balaton-felvidék.
Szent Orban Pince (Huba Szeremley) – Badacsony.

Lõuna-Balaton
Balatonboglari Baraszat (BB) – seitsmekümnendate tooniandja Ungari veininduses. Praegu pakub nende parem kaubamärk Chapel Hill väga head hinna ja kvaliteedi suhet.
Otto Legli
Laszlo Bussay
Öregbaglas
St Donatus

Duna (Danube): Kunsag, Hajos-Baja ja CsongrÁd

Duna on Ungari pindalalt suurim veinipiirkond, kus toodetakse põhiliselt lauaveine. Pinnas on liivane, kohati löss. Kuna Phylloxera juuretäi liivas ei levi, siis selle piirkonna viinapuud 19. sajandi lõpul ei hävinud ning tänaseni võib siit leida üle 60 sordi, sealhulgas selliseid kaunite nimedega puid nagu Ezerjó, Cserszegi Füszeres, Zalagyöngye ja Kövidinka.