Igal aastal, just siis kui puudel oma kuldsetest lehtedest taas lõplikult kõrini on saanud, kogub iga enesest lugupidav vinoteek oma sõbrad kokku uue veiniaasta saabumise ootele. Beaujolais Nouveau – nimetus üheaegselt nii veinimaailma uusaastapeole kui keskööl esimest korda äraproovimisele minevale noorele, sama aastakäigu veinihakatisele.
Vesi on üle prahi. Siil ka teab, et inimene koosneb peamiselt veest, sellest juba piisab, et olukorra tõsidusest aru saada. Ei pea hakkama vanasõnadega laevadest ja muust üleelusuurusest kraamist veiderdama: vesi on peamine.
Ilmselt on paljud tähele pannud, et viimasel ajal jookseb siit-sealt läbi sõnapaar Wine Garage. VINE on sel teemal juba korra küll kirjutanud, nüüd aga mõtlesime selle garaaži endale veel mõnusamaks.
Miks me VINEs arvame, et just sellele veinipoele peaks teistmoodi tähelepanu pöörama?
Saaremaa suuruse Luksemburgi olemasolu peaks olema Eesti lugejale teada fakt. Tänu paari hulgimüüja (vist Avallone ja Tridens) pingutustele on meile tuttavad ka mõned sealsed veinid.
Puht kalambuuri korras öelduna on Eestil ja Luksemburgil ühiseid jooni: Luksemburg on maailmas esikohal veini tarbimiselt per nase, Eesti aga teisel kohal (Euroopas? maailmas?) alkoholi tarbimiselt. Aga seda teemat ei hakkaks ma praegu pikemalt lahti kirjutama.
Aprilli keskel toimusid Tšiilis Santiagos XIII sommeljeede maailmameistrivõistlused. Maailma parima sommeljee valimine toimub iga kolme aasta tagant, esimesed võistlused peeti aastal 1969. Aastatetagused võitjad on tänaseks väärikad žüriiliikmed, aga ka sel aastal võttis võistlustest osa neid, kes esimest korda kandideerisid juba 80ndatel…
Orgaaniliste ja biodünaamiliste veinide kohta leiab infot küllaga, kuid naturaalsetest ehk looduslikest veinidest räägitakse vähem. Need ongi haruldasemad ja oma erilisuses ei ole nad leidnud tavaveiniga harjunud inimeste seas suurt poolehoidu.
Rohelise paprika, niidetud rohu ja muu toore järele lõhnav veinis on mitme tahuga nähtus – esinedes mõõdukal määral Sauvignon Blanc’is defineerivad justnimelt need nüansid selle marja iseloomuliku olemuse, eriti Uus-Meremaa karusmarjastes rüübetes.
Milleks teha koduveini, kui poodides on ilma liialdamata tuhandeid erinevaid veine müügil? Põhjuseid on rohkem kui üks, igal tegijal omad.
2010. aasta tõi meile esmalt korraliku lumega talve. Enne lumikatte tekkimist oli ka piisavalt külma ja maapind sai ära külmuda. Selline ilm oli maapinnale painutatud külmaõrnematele viinamarjasortidele talvitumiseks soodne.
Veel möödunud sajandi viimase viiendiku alguses oli eestlaste eelistatuim lõõgastusjook kordades kangem kui praegu. Erakordselt suur teene selles, et meie maitse-eelistused euroopalikumaks muutunud, on eile lahkunud Kalev Keskülal.
