Hispaania loodenurgas, otse Portugalist põhjas asub maa, mida kohalikud kutsuvad Roheliseks Hispaaniaks. Ja roheline see kant on. Põhjuseks Atlandi ookeani lähedus ja sellega kaasnev sage vihm. Rohelise Hispaania põhiosa paikneb Galicia autonoomses piirkonnas, aga ala hõlmab ka Astuuria ja Baskimaa.
Arne Pajula ülevaade maakera kuklapoolel elavatest uusmeremaalastest, kes end lahkelt kiivideks või maoorideks kutsuvad, ja nende Aotearoast ehk Pikavalgepilvemaast, mis on vaid 40 aastaga tõusnud kogu maailmas tuntud ja tunnustatud veiniriigiks.
1980ndate, s.o nõukaaegse geograafiast ja kirjandusest huvituva lapsena seostus mulle (ja võimalik, et ka paljudele mu põlvkonnakaaslastele) Provence’i kuurortlinna tõenäoliselt vene keele vahendusel kinnistunud itaaliapärase …
Prantsusmaal tehakse palju veini ning veini voolamine on sajandeid, kui mitte aastatuhandeid olnud selle riigi vereringe. Mõned veinipiirkonnad on enam teada ja mõned võõramad, ühed kõrgema mainega ja teised keskpärasema renomeega.
Aastakäiguti on hapete moodustumine ja nende vahekord viinamarjades erinev. Soe ja pikk sügis toob kaasa õunhappe (toored ja värsked rohelised maitsed) vähenemise ja viinhappe (struktuursus, mineraalsus) osakaalu tõusu. See on ju hea? Kahjuks mitte alati. Õunhappe vähesus jätab veinimeistrid ilma võimalusest malolaktilise fermentatsiooni abil hapete tasakaalu reguleerida.
Mõistmaks Argentinat ja sealset veini, tuleks esmalt selgeks õppida Argentina tango.
