Postitusi rubriigis Veini ABC

1980ndate, s.o nõukaaegse geograafiast ja kirjandusest huvituva lapsena seostus mulle (ja võimalik, et ka paljudele mu põlvkonnakaaslastele) Provence’i kuurortlinna tõenäoliselt vene keele vahendusel kinnistunud itaaliapärase …

Kui ugrilaste hõimud oma rännakul Volga äärest läände kord teeristile jõudsid, näitas üks viit tekstiga „Päike, soe, vein” vasakule ning teine tekstiga „Pime, külm, sääsed” paremale. Kes lugeda oskasid, läksid vasakule ning nendest said ungarlased. Kes lugeda ei osanud, läksid paremale ning nendest said eestlased ja soomlased.

Hispaania loodenurgas, otse Portugalist põhjas asub maa, mida kohalikud kutsuvad Roheliseks Hispaaniaks. Ja roheline see kant on. Põhjuseks Atlandi ookeani lähedus ja sellega kaasnev sage vihm. Rohelise Hispaania põhiosa paikneb Galicia autonoomses piirkonnas, aga ala hõlmab ka Astuuria ja Baskimaa.

Prantsusmaal tehakse palju veini ning veini voolamine on sajandeid, kui mitte aastatuhandeid olnud selle riigi vereringe. Mõned veinipiirkonnad on enam teada ja mõned võõramad, ühed kõrgema mainega ja teised keskpärasema renomeega.

Aastakäiguti on hapete moodustumine ja nende vahekord viinamarjades erinev. Soe ja pikk sügis toob kaasa õunhappe (toored ja värsked rohelised maitsed) vähenemise ja viinhappe (struktuursus, mineraalsus) osakaalu tõusu. See on ju hea? Kahjuks mitte alati. Õunhappe vähesus jätab veinimeistrid ilma võimalusest malolaktilise fermentatsiooni abil hapete tasakaalu reguleerida.

Mõistmaks Argentinat ja sealset veini, tuleks esmalt selgeks õppida Argentina tango.