Saage tuttavaks: see on Alta Langa, mitte Itaalia Champagne

Piemonte on Itaalia klassikalise meetodi vahuveini üks ajaloolisi sünnipaiku. Juba 19. sajandi alguses katsetasid piirkonna veinivalmistajad Prantsusmaalt pärit viinamarjasortidega ning 1865. aastal valmistas Carlo Gancia Canellis vahuveini sealsetes maa-alustes keldrites (tänapäeval UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvad Cattedrali Sotterranee ehk maa-alused katedraalid), mida hakati nimetama Spumante Italiano ja mida peetakse esimeseks Itaalia klassikalisel meetodil toodetud vahuveiniks. 19. sajandi lõpuks olid Piemonte tuntumad veinitootjad juba Savoia kuningakoja ametlikud tarnijad ning nende vahuveine serveeriti õukonna lõunasöökidel. Tänapäevase Alta Langa DOCG sünnini kulus siiski veel rohkem kui sajand.

Alta Langa paiknemine Piemontes. Kaart: Tanel Eigi.

Kaasaegse Alta Langa alguseks võib pidada 1990. aastat, kui seitse Piemonte ajaloolist tootjat – Cinzano, Contratto, Fontanafredda, Gancia, Martini & Rossi, Riccadonna ja Banfi – alustasid ühist projekti, et uurida Pinot Noir’ ja Chardonnay sobivust Piemonte klassikalisel meetodil valmistatud vahuveinile. See ei olnud veel uue apellatsiooni loomine, vaid ulatuslik katseprojekt. Aastatel 1991–1997 rajati kokku 57 hektarit eksperimentaalseid viinamarjaistandusi.

1998. aastal jõuti uue päritolunimetuse tootmiseeskirja koostamiseni ning nimeks sai Alta Langa (kaaluti ka nimesid „Alba“ ja „Altalanga“).
10. mail 1999 toimus Bossolascos esimene Alta Langa nime kandnud vahuveini ametlik esitlus.

Järgmisel etapil hakkas projekt võtma juba ametliku apellatsiooni kuju. 2001. aastal asutati Consorzio Alta Langa, millel oli alguses 48 liiget – 41 viinamarjakasvatajat ja seitse vahuveinitootjat. 2002. aastal sai Alta Langa DOC staatuse ning 2011. aastal tõusis see DOCG-ks, tagasiulatuvalt alates 2008. aasta saagist.

1990. aastatel alanud projekt andis Piemonte pikaajalisele vahuveinitraditsioonile tänapäevase, selgelt piiritletud identiteedi.

Veinikelder Colombo veinimajas. Foto: Tanel Eigi.

Geograafiast ja viinamarjakasvatusest

Alta Langa tootmisala paikneb Piemonte lõunaosas, Tanaro jõe paremal kaldal ning hõlmab 149 omavalitsust Asti, Alessandria ja Cuneo provintsides ning piirkonda läbivad Belbo ja Bormida jõed. Tegemist on valdavalt künkliku maastikuga, kus viinamarjaistandused paiknevad ainult nõlvadel.

Alta Langa puhul on veiniaedade kõrgus merepinnast üks olulisemaid mõjureid. VINE teada on Alta Langa üks väheseid (kui mitte ainus) veinipiirkond, kus viinapuuaedade minimaalne kõrgus on disciplinare‘s sätestatud. Viinamarjaistandused peavad asuma vähemalt 250 meetri kõrgusel merepinnast ning orupõhjade ja niiskete madalate alade kasutamine on välistatud. Piirkonna veiniaedade keskmine kõrgus üle merepinna on umbes 440 meetrit.

See ei ole lihtsalt formaalne piirang. Kõrgemad kasvukohad tähendavad jahedamat kasvukeskkonda ning suuremaid ööpäevaseid temperatuurikõikumisi, mis on klassikalise meetodi vahuveini puhul olulised eelkõige happesuse säilitamiseks.
Alta Langa põhisordid on Pinot Noir ja Chardonnay – kõrgemad ja mõõduka temperatuuriga kasvukohad sobivad neile hästi, kuna mõlemad on keskmise soojanõudlusega sordid.

Tootmiseeskiri lubab neid kokku 90–100 protsenti; ülejäänud kuni 10 protsenti võivad moodustada Piemonte kasvatamiseks lubatud mittearomaatsed sordid. Praktikas valmistatakse siiski enamik veine ainult Pinot Noir’ist ja Chardonnay’st.
Proovitud veinide hulgas oli küll vaid kaks veini, kus sees ka 5% Nebbiolot. VINE jaoks tuli üllatusena, et pimemaitsmisel meeldisid pigem blanc de blancs veinid, st 100% Chardonnay.

Ei teadnud enda kohta, et selline Chardonnay-armastaja olen :).

Viinamarjaaiad paiknevad peamiselt lubjarikastel savi- ja mergelpinnastel, mis on tekkinud kunagise mere- ja laguunikeskkonna setetest. Piemonte edelaosa hõlmanud tertsiaarse basseini setted ladestusid miljonite aastate jooksul ning hilisemad geoloogilised protsessid kujundasid neist tänapäevased merglid ja liivakivid (pietra di Langa). Need tingimused võimaldavad viinamarjadel küpseda aeglaselt, säilitades samal ajal vahuveini jaoks vajaliku happesuse.

Viinamarjakasvatus on üsna rangelt reguleeritud. Istikute tihedus peab olema vähemalt 4000 taime hektari kohta, kasvatuseks kasutatakse Guyot‘ või cordone speronato meetodit. Maksimaalne lubatud saak on 11 000 kilogrammi hektarilt ning pressimisel võib veiniks kasutada maksimaalselt 65 protsenti viinamarjade massist saadud mahlast.

Alta Langa viinamarjakasvatus ei ole seega lihtsalt kahe rahvusvahelise sordi kasvatamine Piemonte mägedes. Kogu apellatsiooni loogika algab kasvukohast – kõrgusest, nõlvadest, pinnasest ja mõõdukast kliimast –, mille järgi on valitud ka sordid.

Alta Langa terroir’de ametlik kaart. Allikas: Consorzio Alta Langa.

Valmistamismeetodist

Alta Langa on Metodo Classico ehk traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuvein. Teine käärimine toimub pudelis ning vein peab pärast seda veetma pärmisettel vähemalt 30 kuud (riserva 48 kuud). Võrreldes teiste tuntumate vahuveinidega on seda oluliselt enam – Champagne 15 kuud, Franciacorta 18 kuud, Cava 9 kuud.

Samuti peab Alta Langa olema alati millesimato ehk aastakäiguvein, st etiketil peab olema märgitud saagiaasta. See eristab Alta Langat näiteks Champagne’ist, kus mitte-aastakäiguline vein on piirkonna kõige tavalisem stiil ja reservveinide kasutamine on oluline osa tootjate majastiilist. Alta Langa puhul aastakäike sellisel viisil kokku segada ei saa.

Minimaalne 30 kuud pärmisettel on alles lähtepunkt. Tootjad võivad lasta veinidel küpseda märksa kauem. Pikem küpsemine muudab veini muidugi ka sisuliselt. Esmase puuviljasuse kõrvale tulevad pärmi, saia, pähklite ja küpsete puuviljade noodid ning tekstuur muutub kreemisemaks.

Alta Langa võib olla valge või rosé, samuti erineva kuivusastmega, sealhulgas pas dosé. Rosé valmistatakse Pinot Noir’st ja tootjad kasutavad erinevaid tehnikaid alates lühikesest kestakontaktist kuni erinevate baasveinide segamiseni.

Alta Langa stiilist

Alta Langa puhul on märkimisväärne, et vaatamata üsna täpselt määratletud tootmisreeglitele ei ole kujunenud välja üht väga selget ja kitsast stiili ning selle taga on mitu põhjust:
– esiteks on tootmisala üsna suur ja hõlmab kolme provintsi.
– teiseks, nagu juba varem viidatud, on lubatud nii Chardonnay kui ka Pinot Noir – neid peab veinis olema vähemalt 90% ning nende osakaalud võivad olla väga erinevad.
– kolmandaks jätab Metodo Classico tootjale üsna palju võimalusi: baasveini võib kääritada terases või puidus, kasutada võib erinevat pärmisettel veedetud aega ning valida erineva dosage’i. Seda on näha ka tootjate veinides. Näiteks Contratto Millesimato on 80 protsenti Pinot Noir ja 20 protsenti Chardonnay ning veedab pärmisettel umbes 42 kuud; mõne teise tootja vein võib olla Chardonnay-põhine ja lühema küpsemisega.
Seetõttu võib Alta Langa olla väga värske, kriidine ja sirgjooneline, aga ka üsna täidlane ja pähkline.

Üks huvitav areng on ka pas dosé populaarsuse kasv. Väga kuiv stiil võimaldab happesusel, mineraalsusel ja soolasusel paremini esile tulla, kuid Alta Langa puhul ei ole mõistlik pidada väiksemat dosage’i automaatselt kvaliteedinäitajaks. Mõne veini puhul võib väike kogus suhkrut anda parema tasakaalu. Olulisem on see, kas vein tervikuna on balansis.

Toidu kõrvale

Alta Langa tugevapoolne struktuur, värske hape ja pikast pärmisettel küpsemisest tulenev tekstuur teevad sellest väga hea gastronoomilise vahuveini. Need veinid võivad olla üsna jõulise tekstuuri ja aromaatse intensiivsusega ning seetõttu ei mõju paljud neist kõige paremini lihtsalt aperitiivina. Mõni vein on klaasis juba iseenesest nii väljendusrikas, et kergeks tervitusjoogiks on teda pisut paljuvõitu.

Alta Langa sobib näiteks vitello tonnato, fritto misto, risoto, bagna càuda, seente, valge kala ja mereandidega, jõulisemad riserva’d aga ka vasikaliha, linnuliha ja muude Piemonte köögi klassikaliste roogadega. Ning muidugi tajarin valge trühvliga!

Agnolotti del plin alla “curdunà” restoranis Madonna delle Neve Cessoles.

Alta Langa täna

Alta Langa on endiselt väike apellatsioon, kuigi viimastel aastatel on kasv olnud kiire. Konsortsiumi 2025. aasta materjalide kohaselt on Alta Langa DOCG-ga seotud umbes 490 hektarit viinamarjaaedu, 90 viinamarjakasvatajat, 90 veinitootjat ja 200+ nimetust veine.

Need numbrid on väikesed võrreldes Champagne’i või isegi Franciacortaga, kuid Alta Langa puhul on olulisem vaadata arengukõverat. 1990. aastatel oli tegemist sisuliselt katseprojektiga.

2025. aasta oli piirkonnale ka sümboolselt oluline: 10. märtsil 2025 nimetas Piemonte regioon Alta Langa DOCG oma „Aasta veiniks 2025“.

Alta Langa arengut iseloomustab hästi ka see, kui pikk on tee uue viinamarjaistanduse rajamisest valmis veinini. Konsortsium rõhutab, et uue istanduse puhul kulub esimese tõsiselt võetava veinini umbes kuus aastat. Tegemist on seega pikaajalise projektiga, kus viinamarjakasvatajad ja veinitootjad arendavad koos nii veini, päritolunimetust kui ka terroir’d.

See on võib-olla ka üks põhjus, miks Alta Langa praegust arengut on huvitav jälgida. Tegemist on üsna noore DOCG-ga, kuid mitte noore veinipiirkonnaga – selle taga on pikk Piemonte vahuveinitraditsioon.

Ja võib-olla ongi praegu õige aeg seda piirkonda avastada – mitte otsides sealt Itaalia Champagne’i, vaid vaadata, milliseks Piemonte oma klassikalise meetodi vahuveini lõpuks ise kujundab.