Viimati täiendatud —

Üle kolmesaja aasta tagasi, 1709. aasta karmil talvel toimusid (ja olid sellest tingitud) Euroopas pöördelised sündmused. Rootsi kuningas Karl XII kaotas Poltaava all lahingu Peeter I juhitud Venemaale, jõuvahekorrad Euroopas muutusid ning Eesti libises Vene impeeriumi rüppe.

Viinamarjarindel viis seesama tervet Euroopat räsinud külmalaine aga selleni, et seni Loire’i jõe alamjooksul Pays Nantais’’s kasvatatud punased viinamarjasordid hävisid pea täielikult.

Pays Nantais
1. Muscadet Sèvre et Maine 4. Gros Plant du Pays Nantais
2. Muscadet 5. Fiefs Vendéens VDQS
3. Muscadet Côtes de Grandlieu 6. Muscadet Coteaux de la Loire

Ligikaudu 70 aastat varem olid Hollandi kaupmehed toonud piirkonda marja nimega Melon de Bourgogne, mida nad tema ülineutraalse iseloomu tõttu kasutasid brandewijn’i (kange brändilaadne alkohoolne jook, hollandi keeles ”põletatud vein”) valmistamiseks – tavapärast veini sellest justkui ei saanud.
Pärast eespool mainitud külmaikaldust istutati seda marja piirkonda laialdaselt mitte tema väärtuste pärast veinimarjana, vaid kui pakase suhtes vähemõrna sorti.
On ka allikaid, mis väidavad, et käsu selleks andis Päikesekuningas Louis XIV ise (kes samal aastal pidi Hispaania Pärilussõjas Malplaquet lahingus alla vanduma Habsburgide juhitud alliansile) – ta lasi hävinud istandused asendada Muscadent Blanc’i taimedega, mis polnud midagi muud kui Melon de Bourgogne – Burgundiast pärit ning sealt hiljem täielikult kadunud veinimari.

Seda aega võibki arvata Muscadet, kerge ning varemalt oma kehvemal kujul sageli üksluise ja igavapoolse veini ajaloo alguseks.

Tänasel päeval kannavad õnneks vilju läinud sajandi üheksakümnendate alguses toimunud arengud, mille käigus tootjad lisaks veini talveks pärmisettele seisma jätmisele (sur lie) on eksperimenteerinud nii marjade käärimiseelse leotamise (macération pelliculaire), bâtonnage’i (marjakestade segamine veinis fermentatsiooni ajal) kui ka mõõduka tammevaadis laagerdamisega – kõike seda eesmärgiga anda veinile isikupärasemat jumet ja tugevamaid muskleid.

Muscadet on Loire’i oru enimtoodetud valge vein ning pea 80% temast kuulub Muscadet Sévre et Maine apellatsiooni alla. See on ka ainuke kangestamata prantsuse vein, mille puhul on ette antud kanguse ülempiir, 12% – reeglina spetsifitseeritakse hoopis minimaalne alkoholisisaldus.

Tõepoolest oluline tahk Muscadet loomuse juures on kergus, mis koostöös veini hea happega teeb temast erakordselt meeldiva kaaslase nii kuumaks suveõhtuks kui ka must have joogiks brittannia austrite, Belon’ide kõrvale

NUMBREID JA FAKTE


Pindala: 13000 ha
Apellatsioonid: Muscadet AOC (8200 ha, loodud 1937), Muscadet Sévre et Maine AOC (1936), Muscadet-Coteaux de la Loire AOC (189 ha, 1936), Muscadet-Côtes de Grandlieu AOC (717 ha, 1994).
Lubatud viinamarjad: Melon de Bourgogne
Maksimaalne alkoholisisaldus: 12%
Muud Pays Nantais piirkonnas kasvatatavad marjad: Folle Blanche, Cabernet Franc, Gamay, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir ja Chenin Blanc, Pinot Gris, Groslot ja Négrette – neid kasutatakse teise tähistusega veinides, nimelt Vin Délimité de Qualité Supérieure (VDQS) taseme veinides, nagu Fiefs Vendéens VDQS (1984) ja Gros Plant du Pays Nantais VDQS (1954) (vaata kaarti)
Kliima, geograafia ja apellatsioonid Muscadet piirkonna veiniaiad on hajutatud ebaühtlaselt küllaltki laiale alale, jõelähedastest madalatest küngastest järskude nõlvadega mägede ning viljaka madala maani Loire’i suudme lähedal. Parima asetusega aiad paiknevad rulluvatel nõlvadel Muscadet Sévre et Maine’i alamapellatsioonis, mis asetseb Nantes’i linnast idas ja lõunas. Selle piirkonna pinnas koosneb savist, kruusast ja liivast, millele lisaks võib leida ka gneissi, kiltkivi, graniiti ja vulkaanilist kaljut ning sisaldab rikkalikult magneesiumi ja kaaliumi. üldiselt on pinnas hea veeläbilaskvusega, mis üliniiskes Pays Nantais piirkonnas on vältimatu eeldus üleüldse millegi kasvatamiseks. Laiadel Muscadet üldapellatsiooni aladel koosneb pinnas ülekaalukalt mudast ja liivast, samas on Muscadet-Coteaux de la Loire piirkonnas ohtralt kiltkivi ning Muscadet-Côtes de Grandlieu alamapellatsiooni pinnas segu graniidist ja kildast.

Viinamarjakasvatus

Nagu ka Eestis, on peamised riskid piirkonna viinamarjakasvatusele talvised ning kevadised külmanäpistused ning korje-eelne jahukaste oht. Melon de Bourgogne on nende hädadega väga hästi kohanenud, olles väga külmakindel ning varavalmiv.
Korje toimub reeglina septembri keskel, kuid viimastel aegadel on tootjad katsetanud ka marjade mõni päev kuni nädal hiljem korjamisega. Tavapärane viis on noppida võrdlemisi varakult, et säilitada marjades kõrget happesust, mis on Muscadet veini põhiomadus. Marjade hilisem korje toob kaasa vihmade ning sellega kaasneva hallituse probleemi, samas annab see viinamarjadele võimaluse koguda endasse suhkruid ning küpsemaid fenoole, mis lisavad veinile puuviljaseid nüansse ja komplekssust. Siiski kannatavad hiliskorjatud marjad sageli märkimisväärse happesuse languse all.

Sur lie – mis see veel on?

Sõna-sõnalt tähendab sur lie prantsuse keeles “pärmi peal”. Niimoodi valmistatud veinid pudeldatakse otse kääritusvaadist ilma täiendava filtreerimiseta. Vingemate valgete Burgunderite (aga ka Champagne ja Muscadet) puhul annab see meetod veinile röstisust ja pähklisust ehk lisab täidlust ja komplekssust.

Keemiliselt sunnib see tamme molekule veiniga üheks tervikuks integreeruma – pärmisettes olevad polüsahhariidid seovad vabu ellaaghappe (C14H6O8) molekule – ning muudavad tammenüansi veinis vähem pealetükkivaks – vaaditanniinid on üsna räigemaitselised polüfenoolsed happed.
Lisaks võib pärmisete siduda puidust tulenevaid ühendeid nagu vanilliin (C8H8O3), furfuraal (aromaatne aldehüüd, OC4H3CHO, mida leidub maisitõlvikutes, kaeras, nisus ja saepurus) ning metüül-oktalaktoonid (laktoonid on estritega sarnased orgaanilised ühendid) – protsess, mis muudab tammearoomid veinis meeldivalt tajutavaks.

Sur lie pudeli etiketil

Enne 1990. aastaid võis iga Muscadet-tootja oma veini sildile kirjutada sur lie hoolimata veini tegelikkuses pärmisettega kontaktisolemise ajast ja viisist. Selle valdkonna korrastamiseks loodi 1994. aastal reeglid, mille kohaselt võib nimetust sur lie sildil kanda vaid vein, mis vastab kindlaile tingimustele:
1) Vein peab olema pärit Muscadet-Sèvre et Maine, Muscadet-Coteaux de la Loire või Muscadet-Côtes de Grandlieu alamapellatsioonist. üldapellatsiooni Muscadet jäeti sellest õigusest ilma.
2) Vein peab olema pärmisettega kontaktis terve talve ning pudeldada ei tohi seda enne märtsi kolmandat nädalat. Mõningaid veine hoitakse suurema täidluse andmiseks settel kuni korjele järgneva aasta oktoobri-novembrini.
3) Vein tuleb pudeldada otse sette pealt võetuna, st teda ei tohi filtreerida. ületalve hoidmisel pole anumate suurus ja tüüp määratletud – kuigi on tootjaid, kes sooviksid selleks lubada vaid standardsuuruses (228 liitrit) tammevaate.

Muud piirkonna veinid – Gros Plant du Pays Nantais ja teised

Lisaks piirkonna tuntuks teinud Muscadet veinile leiab Pays Nantais aladelt ka tõelisi huviväärsusi – üks neist on ülikõrge happesusega mari Gros Plant (tuntud ka kui Folle Blanche ning Lõuna-Prantsusmaal Picpoul) samanimelisest hiiglasliku pinnaga (suurim VDQS, alates 1. jaanuarist 2012 IGP) apellatsioonist. Folle Blanche on samuti ajalooliselt kasutusel armanjaki ja konjaki koostises. Ilmselt pole palju neid riike, kus selles apellatsioonis tehtud veini müüdaks – Eesti kuulub väheste õnnelike hulka. VINE poolt proovitud Domaine du Plessis-Glain’i Gros Plant du Pays Nantais oli sordi puhtatõuline esindaja, olles valmistatud samuti sur lie meetodil nagu umbes kolmandik Gros Plant’ veinist ning võttes mõnel maitsjal oma raspeldava happesusega pisara silmist välja. Allakirjutanu arvates oli tegemist äärmiselt meeldiva veiniga, millel vaieldamatult oma kasutusala mereandide allaloputajana.
Lisaks loetakse Pays Nantais alasse kuuluvaks ka Fiefs Vendéens VDQS apellatsioon, kus kasvatatavate sortide hulgas on nii Chenin Blanc, Pinot Gris, Gamay, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc kui ka Pinot Noir, kuid need veinid pole kahjuks meie tarbijaile kättesaadavad.
Eri allikate kohaselt mainitakse Coteaux d’Ancenis VDQS apellatsiooni kord Anjou-Saumur’i kuuluvaks, vahel Pays Nantais alla käivaks.

Eesti Muscadet-riiulid

Kohalike veinisõprade rõõmuks on Eesti veiniriiulitel kenake hulk Muscadet’sid. VINE testis neist ära tosina, halba nende hulgast ei leidnud. Siiski eristusid neli veini selgelt oma kõrgema kvaliteedi poolest:
https://www.vine.ee/?mid=164&id=161
https://www.vine.ee/?mid=164&id=163
https://www.vine.ee/?mid=164&id=158
https://www.vine.ee/?mid=164&id=164

Muscadet, mis oma loomu poolest peaks olema soodne suvine kulistamisvein, viib Eestis januse taskust siiski korraliku summa – soodsaimad neist jäävad pisut saja krooni alla, keskeltläbi tuleb aga välja käia ligikaudu 130 veel kuu aega käibelolevat Eesti raha.

Soodsaimad häämaitselised Muscadet’’d Eestis:
https://www.vine.ee/?mid=164&id=162
https://www.vine.ee/?mid=164&id=169