Parafraseerides ekspresident Lennart Meri tuntud ütlust, võib kinnitada, et vahepeal liikunud kuuldused Carpe Vinumi veinipoodide hingusele minekust olid meeletult liialdatud.

2009. aasta alguses, majanduslanguse tipphetkel (oh, mis oksüümoron) Regati puiesteel esimese kaupluse avanud, seejärel Kristiine ja Rocca al Mare keskustesse laienenud Carpe Vinumi poed on nüüdseks juba neli aastat pakkunud alternatiivset valikut supermarketite veiniriiulitele.

Kivisilla tänava nurgamaja on koduks väikesele võluvale pizzeria’le nimega Veranda. Kohaliku veinivaliku eest hoolitseb Carpe Vinum. Foto Meeli Küttim.
Möödunud aastal toimunud omanikuvahetus (Carpe Vinumi kaubamärk ja veiniportfell kuuluvad nüüd Svensky Kaubandusele) tõi Tallinna kesklinna juurde veel ühe võimaluse nende veinivalikuga tutvumiseks: eestiaegses Kivisilla tänava ja Tartu maantee nurgapealses majas, kus sovetiperioodil resideerus kogu allakirjutanu lapsepõlve kalapood, asub juba mitu kuud hubane pizzeria Veranda, mis on oma hõlma alla võtnud ka Carpe Vinumi veiniriiulid.
Nõukaajal asus neis ruumides kalapood, kuid sellest pole siin enam haisugi.
Või ehk siiski – menüüs pakutavad lõhepitsa ja sinimerekarbid kooreses veinikastmes on kui delikaatne viide ruumide omaaegsele funktsioonile. Foto Meeli Küttim.
Selleks, et väljuda vaid keskpäevast kehakinnitust pakkuva söögikoha maine raamidest, on siin aeg-ajalt toimunud õhtused temaatilised veinimaitsmised – seda traditsiooni plaanitakse ka tulevikus jätkata, infot selle kohta jagatakse Carpe Vinumi veebilehel www.carpevinum.ee.
Just veebilehe teemani tahtsingi jõuda – ilmselt on rasked ajad sundinud lahti laskma kujundaja, kuna kunagisest üsna hea maitsega tehtud kodulehest (tõsi, ka selle suhtes oli mul omal ajal mõningast porisemist, vt https://www.vine.ee/?mid=38&id=316) on võrdlemisi minimaalseid muudatusi tehes saadud midagi ebamäärast. Siin on selgelt tunda, et „tavatarbijat” alahinnatakse.
Carpe Vinumi kodulehekülg enne (vasakul) ja nüüd – hea näide detailide olulisusest. Pole vaja palju, et vussi keerata varasem ühtne tervik.
Seevastu veinivalikule pole midagi ette heita – kaetud on peaaegu kõik olulisemad veinitootmismaad ja -piirkonnad. Pudeliveinide hinnad jäävad muljetavaldavasse vahemikku 3,9 (Tinazzi Gaio Daunia Bianco / Rosso) ja 109 € (sama tootja Brunello di Montalcino Palazzo Desti 2006), makstes keskeltläbi siiski 15–30 raha.
VINE-le silma jäänud Itaalia tootjatest võiks kindlasti mainida Rocca di Castagnoli Chianti’sid Toscanast, Anna Spinato ja Dogarina prosecco’sid ning San Rustico veine Venetost. Prantsusmaa veinidest märkasin VINE ammuseid lemmikuid, Les Vignerons du Castelas’ Rhône’i oru veine. Kõike seda saab maitsta ka koha peal, sel juhul lisandub pudeli riiulihinnale mõõdukad 3 eurot.

Carpe Vinumi veiniriiuleid iseloomustab meeldivalt mitmekesine sortiment. Neist leiab iga lõunaline siinsele vahemerelisele menüüle sobiliku veinivaste – kuigi, tuleb tunnistada, et meie kultuuriruumis pole keskpäevase pitsaviilu allaloputamine klaasi veiniga veel väga levinud. Foto Meeli Küttim.

Mõnda sõna väärib kindlasti ka söögikoht ise – pakutava söögipoolise ja klaasiveinide hinnaklass on asukohta arvestades väga mõistlik – soodsaimate eelroogade hinnad algavad kolmest rahast, lihtsaima pizza saab kätte juba viiekaga ning majavein (väga korralik – söögikohale ilmselt nime andnud – Veranda sari Tšiilist) sinna kõrvale maksab 3.60 € klaas.

facebookShare on Facebook