Prosecco vallutab New Yorgi vallaliste südameid

Linn, mis kunagi ei maga, eeldab pidevat pidutsemist, eriti noorema populatsiooni hulgas. Kel igapäevaseks elu pühistemiseks käsi Å¡ampanjapudelini ei küüni, teeb Proseccot valides rahakotile sõbraliku žesti. Tänu masule on kvaliteetse Prosecco müük New Yorgis viimase aastaga 35 % tõusnud. Itaalia parimad Prosecco-tootjad tulid veebruari alul hordidena kohale, et New Yorgi restorani- ja veiniproffidele müügimaterjali tutvustada. Italian Wine Masters ürituse raames korraldati Hiltoni hotellis Prosecco Superiore koolitus ja degustatsioon.

Degustatsiooni viis läbi karismaatiline Kevin Zraly, mitmete auhindadega pärjatud ülemaailmselt tunnustatud veinikoolitaja. Endine kooliõpetaja juhendab Windows on the World nimelist 35 aastat tagasi enda poolt asutatud veinikooli ja on kuulsa NY veinikaupmehe Sherry-Lehmanni Veiniklubi reklaamnägu. Zraly teeb kohe degustatsiooni alul selgeks, et ta ei kavatse rääkida magusast gaseeritud mullidega 10 dollarisest lakest, mida Paris Hilton metallpurgist limpsib. Ka ei tule jutuks Proseccod Brasiiliast ja muudest eksootika- ja päikeseküllastest paikadest. Pehmelt öeldes on ülaltoodud joogid Prosecco mainet kõvasti lörtsinud.

õige Prosecco märksõnadeks on hoopis Conegliano Valdobbiadene DOCG, ainult Prosecco Superiore ehk aus väikeste mullidega Itaalia kraam, mis vaatamata charmat ehk tankmeetodile vägagi aperitiivseks on timmitud. Neile, kelle jaoks tankmeetodi ja traditsionaalse vahuveini valmistamise vahe seni selgusetuks jäänud, järgneb Zraly poolt kiire ülevaade Å¡ampanjateo etappidest. Prosecco puhul jäävad settel hoidmine, teistkordne pudelis kääritamine, pudelite tantsitamine ja ümberkorkimine ära. Hapule viinamarjaveinile lisatakse suhkru ja pärmi segu, et fermenteerimisprotsessi käima tõmmata. Teistkordne käärimisprotsess toimub rõhu all suletud autoklaavi moodi metallvaatides. Sealt otse läheb vurtsu täis jook pudelisse. Prosecco Superiore tootjatel on lubatud pudeldada nii Frizzante‘t (2,5 bari–3,5 bar’i) kui Spumante‘t (3,5 bar’ist ülespoole).

Selleks, et ameeriklaste keeled sõlme ei läheks, laulame me itaaliakeelseid maagilisi Prosecco võtmesõnu kooris erinevatel viisidel kümneid kordi läbi. Kordamine on Ameerika koolisüsteemis tarkuse ema. Usun, et kõigile jääb meelde DOC ja uue, alles 2009. aastal loodud DOCG vahe. Conegliano ja Valdobbiadene on järskude mäenõlvadega külad, mille ümbruses kogu kvaliteetse vahutava mullijoogi tootmine aset leiab. DOCG marjad tulevad valdavas osas üheksast provintsist Veneto alalt ja pisike osa marjadest ka Friulist. Friuli on Prosecco Superiore ala vaid seetõttu, et Prosecco linnake juhtub Friuli piiridesse jääma. Varasemad Prosecco IGT alad on aga Prosecco DOC üldaladeks saanud.

Pea kõikide sommeljeede eksamiküsimuste hulgas on figureerinud küsimus, mis viinamarjast on tehtud Prosecco. Vanasti oli õige vastus ülimalt lihtne – Prosecco marjast. Kui nüüd väga norida, siis eksisteerib ka teisi vähemolulisi vanu viinamarjasorte, mida lisatakse juurde tibatillukestes koguses. Teist aastat järjest saaksite eksamil Prosecco vastuse eest nulli kirja. Kõiketeadev sommeljeeks pürgija peaks nüüdsest vastama Glera. Nimemuutus võeti ette selleks, et eristada Prosecco’t kui jooki ja viinamarja.

Millise joogi siis Glerast saab? Glera on keskmise tugevusega aromaatne viinamari. Maitses eristuvad õun ja pirn. Glera suhrusisaldus jääb tagasihoidlike kilda, seepärast saab vein madala alkoholisisaldusega. Glera mari ei ole nii tugeva happega kui Chardonnay. Hapet napib potentsiaali jaoks pudelis õilsamaks muutuda või pikalt vastupidavat vintage-jooki valmistada. Kolm aastat ja Glerast tehtud Prosecco on oma elu kahjuks ära elanud. Nagu igasugune Prosecco, on ka Prosecco DOCG parim värskena jahutatult joomiseks.

Vahuveinide stiilides mitteorienteeruvale inimesele võib ekstra kuiv Prosecco sildi järgi eksliku pildi maalida. Veiniasjatundjate lemmik Brut on kõige kuivem ja elavama happega jook. Extra Dry moodustab kogu Prosecco Superiore tootmisest 65%. See on jook, millega Ameerika mullilembelisi noori loodetakse veini juurde meelitada. Suhkrut leidub Extra Dry’s alates 12 grammist liitri kohta. Keskmiselt jääb suhkrusisaldus viieteistkümne juurde. Selle tunneb keeleotsaga ka algajam veinisõber ära.

Eestlaste seas populaarne Hispaania cava tootja Freixenet müüb Eestis seco stiili kuiva vahuveini rohkem kui bruti. Seco ehk kuiv Prosecco ei ole sugugi nii populaarne. 32 grammi suhkrut liitri kohta, liiga magus teine. Seda mõistavad nautida vaid tühine 5% kogu Prosecco Superiore armastajate armeest.

Cartizze mainimine toob ameeriklaste hulgas esile arusaamatust. Prosecco nimega harjunud kohalikud sommeljeed pole Ameerika mõistes imepisikeset Cartizze‘st miskit kuulnud. Cartizze Superiore on Valdiobbiadene DOCG ala, kus vaid 140 tootjat Proseccost ülemat Cartizzet teevad. Maa-ala on ainult 100 hektari suurune. Mäenõlval, kus Cartizze marjad kasvavad, on Prosecco Superiore alaga võrreldes erinev pinnas. Hea drenaaž pinnase ülemistes kihtides ja savine põhi vett hoidmas aitavad kvaliteetsemaid marju kasvatada. Vein saab täidlasem, komplekssem ja mineraalsem. Tänu erilisele mikrokliimale valmivad marjad hiljem ja nende suhkrusisaldus on suurem, tulemuseks 1 protsent rohkem alkoholi ehk 11,5%. Saagikuse taset hoitakse ka madalal. Pole siis ime, et Cartizze hind on Prosecco DOCG-ga võrreldes pea kolmekordne. Vein ise on tumedama värviga, lõhnas ja maitses on rohkem lillelisust ja aasiapäraseid puuviljaaroome. Å¡ampanja kuivusega harjunud maitsemeelte jaoks on jook ikkagi liiga düÅ¡essikommine. Samas Asti Spumante ja Lambrusco austajate jaoks uuele kvaliteettasemele jõudmiseks sobiv avastus.

Vigne Doro – hästi kuiva stiiliga väiketootja, kel ainult 20 ha maad. Firmajuhi Domenico Vazzoleri eesmärk on muuta Prosecco DOCG üldpilt värskemaks ja vähem magusamaks. Nende Proseccos ei ole jälgegi üldiselt keskpärasele Proseccole nii omasest seebisest pärmisusest.

Sorelle Bronca nimest võib järeldada, et tegemist on kahe õe veinialaste ambitsioonide realiseerimisega. üks väheseid orgaanilise Prosecco Superiore DOCG pakkujaid. Glera’le lisatakse Bianchette ja Perera marju. Lõhnas magusad eksootilised lillearoomid, maitses virsik ja järelmaitses sidrunikoore mõrusust.

Le Colture – nende neljast erinevast Proseccost oli Fagher Prosecco Brut Spumante kõige huvitavam, täis tsitruselisi ja Å¡ampanjale viitavat röstsaia aroomi.

Spagnol – Spumante Brut Col de Sas marjad on ainult oma aia omad. Prosecco on hästi roheliselt õunane ja ilusa värske happega.

Bortolomiol Valdobbiadene Superiore di Cartizze DOCG Spumante oli täis magusaid küpseid puuviljaaroome. Cartizze mineraalsus saab keskmaitses puuviljadest võitu ja lõpuks jääb suhu kuivatatud õun ja vürts.

Adami “Bosco di Gica” Prosecco Superiore DOCG di Conegliano Valdobbiadene Spumante Brut oli intensiivse mulliga jook. Maitses roheline õun ja sidrunhape.