Viimati täiendatud —

Vieux Télégraphe’i tõsine kahurvägi enne hingamisele-hingusele minemist.
Meil on aega veel … Foto Meeli Küttim.

Veebruari lõpus viibis Tallinnas Châteauneuf-du-Pape’i kuulsa veini Vieux Télégraphe veinimeister Leo Borsi. Oma kodulehel esitleb Leo ennast lisaks ka, kui mässajast veinigaražisti ja Uue-Maailma veinialkeemikut. Kodulehe http://www.leoborsi.com/ avajal pole mõtet ehmatada, selle omanäoliselt liigendatud sisu on täiesti põhjendatult hispaania keeles. Leo Borsi on nimelt pärit San Juani provintsist Argentiinas.

VIGNOBLES BRUNIER
Perefirma, mille alusepanijaks oli XIX sajandi lõpul tänaste omanike, vendade Frédéric ja Daniel Brunier vaarisa Hippolyte, kes asus kasvatama viinapuid Châteauneuf-du-Pape’i tuulisel ja kivisel La Crau platool, kus veinivalmistamisega tegeldi küll XV sajandil, kuid mis XIX sajandiks oli ammu maha jäetud. La Crau veiniaiast pärinev vein osutus naabrite omast paremaks ja järgmised kaks põlvkonda tegelesid valduse laiendamisega ja veiniaedade väljaarendamisega.
Tänaseks on La Crau” tunnustatud lieu-dit, mille nimi seisab täiesti põhjendatult ka Vieux Télégraphe’i etiketil. Oma nime sai valdus vana valgustelegraafi torni järgi, mis püstitati platoole 1792. a. Veiniaedade rajamise ajaks oli valgustelegraaf juba ammu asendatud uuema tehnoloogiaga, millest tuleneski nimi Vieux Télégraphe ehk vana telegraaf.
Teiseks oluliseks valduseks on samuti Châteauneuf-du-Pape’i piiridesse jääv Domaine La Roquète, mille Brunier’d omandasid 1986. a. Sealsed veiniaiad asuvad veidi kõrgemal ja teistlaadi pinnasega maadel, mis mõistagi annab veinile selge omanäolisuse.
Rhône’i orus, Gigondas’i aladel asub ka Vignobles Brunier kolmas valdus, Domaine Les Pallières. Lisaks KPN veinidele valmistatakse ka KGT veine nimega Le Pigeoulet des Brunier, mis pärinevad Vin de Pays de Vaucluse aladel.
Lisaks neile on Vignobles Brunier valduses ka Massaya veiniaiad Liibanonis. Kui kõigi eelnevate veinide valmistamisega on Leo Borsi otseselt seotud, siis Massaya veinidega tegeleb ta kaudsemalt, nõustades sealseid kohalikke veinimeistreid Prantsusmaale saadetud näidiste põhjal.

Vaata täpsemalt siit

Vieux Télégraphe’i veine teeb ta juba alates 2004. aastakäigust, kuid Prantsusmaal on Leo elanud palju kauem, sest oma veinimeistri hariduse omandas ta Burgundias. Lisaks veinivalmistamisele on tal ka isiklik praktiline kogemus veinivaatide valmistamisest, nimelt töötas ta nooruses üle aasta vaadimeistri õpipoisina. Kõik see kokku teeb Leo Borsist väga huvitava vestluspartneri, kes ei ehmata detailidesse tungivate ja vahel lausa teemaväliste küsimuste üle, vaid mõtleb kaasa ning oskab oma kogemust edasi anda ka inglise keeles, mis on ju tema jaoks teine võõrkeel.
Rein Kasela, kes on juba aastakümneid tegelenud Prantsusmaa tippveinide maaletoomisega, on viimaste ümberkorralduste käigus moodustatud Rotermanni kvartalis asuva Rein Kasela Veinitoa peremees. Sama Rein Kasela Veinituba toob maale ka Vieux Télégraphe’i ja teisi sama tootja, Vignobles Brunier, veine, mille veinimeistriks on Leo Borsi.
Pole mingi saladus, et tõelise tipp-veinimeistri peamiseks väljendusvahendiks on tema tehtud veinid. Enamasti saab neid maitsta üks aastakäik korraga ja tervikpildi kokkupanemine on aega ja pühendumist nõudev tegevus. Parimaks viisiks on mõistagi vertikaaldegustatsioon, kus saab omavahel võrrelda erinevaid aastakäike. Rein Kasela Veinituba korraldaski koostöös Vignobles Brunier’ga Leo Borsi juhtimisel Vieux Télégraphe’i vertikaaldegustatsiooni NORR11.COM galeriis, mille käigus sai maitsta kokku seitset erinevat aastakäiku. Neist neli olid Leo poolt meisterdatud ja kolm varasemad, mistõttu oli võimalik hinnata ka tema käe all toimunud majastiili arengut ja muutumist.
Vieux Télégraphe Châteauneuf-du-Pape La Crau” 2010
Tegemist on noorima müügiloleva aastakäiguga, mis on hetkel Eestis saadav vaid magnumpudelites, hinnaga 127 €. Välimuselt üle keskmise sügavusega rubiin, millel ootamatult juba veidi karmiinset helki. Aroomid alguses ürdised, tunda loorberit ja suitsu, avanedes kasvab mõnus magus tammine-marjane kombinatsioon, vihjab kirssi, mustikat ja pipart. Maitse on pikk, aga esialgu väga sirgjooneline, nüansseeritus tuleb ajaga. Vaatamata oma noorusele ja sirgjoonelisusele väga hästi joodav. Leo Borsi nentis, et tema naine eelistab just seda aastakäiku.
Vieux Télégraphe Châteauneuf-du-Pape La Crau” 2009
Eestis müügil tavapudelites hinnaga 62 €. Keskmise sügavusega rubiin. Aroomis selge suitsuhõng ja kuivatatud ploom, mille tagant piilub veidi alkoholi. Maitse on täis küpseid marjaseid tanniine, üldmulje võimas, ülipikk ja suud kuivatav. Selgelt liialt noor nautimiseks, kuid tulevikus (3–5 aasta pärast) on oodata vägagi põnevat tulemust.
Vieux Télégraphe Châteauneuf-du-Pape La Crau” 2008
Saadaval mõned magnumid hinnaga 127 €. Värvus keskmise sügavusega karmiinpunane. Aroomid algul ehmatavalt kinnised, mõningase ootamise järel avanevad animaalsed, nahased noodid, mille tagant piilub ka veidi küpset marjasust. Maitse on juba läbikasvanud, meeldiva vürtsikuse ja vana kooli Châteauneuf-du-Pape’i veini meenutava õhukese, happese struktuuriga. Jätab hetkel väga ägeda, lausa ründava üldmulje, aroomide põhjal võib eeldada, et vein on parasjagu üleminekufaasis, mille kestust on raske hinnata. Tuleks kindlasti osta ja unustada keldrisse veel vähemalt viieks aastaks (magnumi küpsemine on alati pikaldasem protsess). Leo iseloomustas 2008 aastakäiku, kui klassikalist (ehk siis sellist, mille puhul tuleb hea veini saamiseks tõsiselt vaeva näha). Saagikorjel tehti väga tõsist eelvalikut, et vältida viletsate marjade kasutamist, kõva mõttetööd vajas ka veini lõpp-segu komponeerimine.
Vieux Télégraphe veinimeister Leo Borsi ja Rein Kasela arutlemas sisukate punaveinide hingeelu üle. Foto Meeli Küttim.
Vieux Télégraphe Châteauneuf-du-Pape La Crau” 2004
Müügil üksikud pudelid hinnaga 90 €. Sügavamat tooni karmiinpunane. Aroomis on tunda värsket musta puuviljaleiba, põldmarja ja küpsust. Maitse on ümar, nüansseeritud ja rikkalik, veidi liköörilikku mõju tasandab lõpus kuivatav tanniin, igatseks veidi rohkem hapet. On oma arengus jõudnud paljulubavalt küpsesse faasi, kus edasine areng on aeglane, kuid happe vähesus ei luba eeldada maitse olulist muutumist. Mõistlik oleks nautida koos söögiga.
Tegemist oli Leo Borsi esimese aastakäiguga Vieux Télégraphe’is, mille käigus ta otsustas katsetada veiniaedades toimuva piire. Korje oli tavalisest 10 – 14 päeva hilisem, mis seletab ka maitses leiduva küpsuse ning mõningase happevaeguse. Julge ja eksperimenteeriv samm andis nauditava veini ning olulise kogemuse, mis lubas edaspidi valmistada stiilsemat ja 2007. a. lausa maailma üheks tipp-veiniks peetavat jooki. Leo iseloomustas 2004. aastakäigu veini monoliitse ja ühtlasena, kuid vastavalt ka väiksema nüansirikkusega.
Vieux Télégraphe Châteauneuf-du-Pape La Crau” 1999
Värvus karmiinne, tellise vihjega. Aroom fantastiliselt ilmekas ja võimas – ravimikapi ürdid, küpsed marjad. Maitse on mahlakas ja nüansirikas, õheneva kuiva lõpuga. Vein on tõeline aroomikunn, maitse on samuti väga ilus, kuid kuna aroomidega võrreldes on maitse hoopis tagasihoidlikum, jääb üldmulje veidi kahvatuks.
Vieux Télégraphe’i vertikaaldegustatsiooni NORR11.COM galeriis. Foto Meeli Küttim.
Vieux Télégraphe Châteauneuf-du-Pape La Crau” 1995
Värvus karmiinne, tellise vihjega. Aroom ootamatult kinnine, aegamööda avalduvad naha ja küpsed vana tammevaadi vihjed. Aga maitse on lausa uskumatu. Jõuline, nüansiküllane algus pakub suitsusust ja liköörsust, lõpp üllatab kohvise nüansiga. Meeldejääv arenenud maitsete kavalkaad, kui ka aroomid samasugust elamust pakuksid, oleks vein lausa jumalik.
Vieux Télégraphe Châteauneuf-du-Pape La Crau” 1989
Telliskivi toonides küps värvus. Võluvalt küps aroom, milles esil mesised ürdid ja nahk. Maitse on ilusate arenenud nüanssidega, mis meenutavad veidi musta leiba, mõnusa happesuse tagant kumab mineraalne märja kivi vihje ning iseloomu näitav kuiv tanniinsus. Meenutab väärikat, stiilset, raudse iseloomuga daami.

Läbi erinevate aastakäikude selgelt eristuvate veinide oli võimalik tajuda korduvaid, La Crau veiniaiale omaseid nüansse – vahemerelisi ürte, küpseid marju, vürtsikat mineraalsust, musta leiba, nahka.

Vein, eriti hea vein ei ole iial liiga tõsine teema ning teeb inimesed rõõmsaks. Vieux Télégraphe’i veine mekkinud frankofiilid on jõudnud asja tuumani. Foto Meeli Küttim.