1980ndate, s.o nõukaaegse geograafiast ja kirjandusest huvituva lapsena seostus mulle (ja võimalik, et ka paljudele mu põlvkonnakaaslastele) Provence’i kuurortlinna tõenäoliselt vene keele vahendusel kinnistunud itaaliapärase nimekujuga Nizza ennekõike ihaldusväärne ja kättesaamatu, ühe ilmasõja järgse ning teise eelse Lõuna-Prantsusmaa suvitamisglamuur. Francis Scott Fitzgeraldi „Sume on öö” on alates sellest ajast püsinud minu lemmikraamatute edetabelis kõrgel kohal.

Salat tuli hiljem. Mäletan, 2000ndate alguses sain proovida esimesi siinseid mõneti veidraid tõlgendusi sellest klassikalisest salatist ning alles 2006. aastal Nice’i keskväljakul välirestoranis istudes tuli arusaam, et Nizzat pole olemas ja taldrikul on grillitud tuunikalakäraka all salade niçoise.

Nizza DOCG piirkond asub Piemonte kaguosas, pisut lääne pool Gavi DOCG veinialast.

Nizza DOCG piirkond asub Piemonte kaguosas, Asti, Alessandria ja Acqui Terme poolt moodustatud mõttelises kolmnurgas, pisut lääne pool Gavi DOCG veinialast.

Nii ma siis elasin mitu aastat ilma Nizzata, kuni umbes 2012. aasta paiku hakkas ringlema kuuldus, et Nizza, see üks ja õige, asub mitte väga kaugel Prantsuse Rivierast – nimelt mõnisada kilomeetrit ida pool Itaalias Piemontes – ja pretendeerib parima Barbera veini tootmise piirkonna tiitlile.

Kus ja mis on Nizza?

Nizza veiniala laiub 720 hektaril Asti, Alessandria ja Acqui Terme linnade vahelises kolmnurgas Haapsalu-suuruse Nizza Monferrato ümbruse küngastel. Veini kontekstis on see osa Barbera d’Asti DOCG-aladest (lisaks on seal veel kaks alamtsooni: Barbera d’Asti Superiore Tinella ja Barbera d’Asti Superiore Colli Astiani ehk Barbera d’Asti Superiore Astiano).
Barberast, Piemonte enim kasvatatud veinimarjast, on siinmail aegade algusest tehtud jõulisi, kirsilõhnaseid, karakteerse hea happe ning mõõduka komplekssusega veine, mis oma laheda joodavusega on populaarsed kogu maailmas.

Lähiajaloost

Enam kui 15 aastat tagasi otsustas seltskond Nizza Monferrato ümbruse Barbera-tootjaid, et sellest marjast annaks enam iseloomu ja struktuursust (ning samuti potentsiaalset tulu) välja pigistada, kui seni võimalikuks peetud. Nad lähtusid veendumusest, et piirkonna mikrokliima ja pinnase iseärasused võimaldavad valmistada kõrgeima kvaliteediga Barbera’t, ning soovisid seda eristada muudest Barbera d’Asti veinidest.
2000. aastal saavutasid nad Nizza-nimelise alamtsooni piiride määratlemise ning õiguse märkida veinisildile nimeinfo – veinid kandsid seejärel pikka ja lohisevat nime Barbera d’Asti DOC Superiore Nizza.
Kuid see oli alles esimene samm – veinitootjad tahtsid enamat. Nende eesmärk oli luua vein, mis peegeldab selgelt nii viinamarjasordi kui ka kasvukoha omapära ning on lihtsalt meeldejääva lühikese nimega – Nizza (analoog Barolo ja Barbaresco’ga).
2002. aasta novembris moodustasid Nizza veinitootjad oma assotsiatsiooni (L’Associazione Produttori del Nizza), mis töötas välja reeglid ja nõuded, millele Nizza DOCG-vein tulevikus peab vastama.
Sõltumatu kõrvalarenguna lisandus 2008. aastal kogu Barbera d’Asti veiniala paguneile tärne ning see muudeti koos alamtsoonidega DOCG-piirkonnaks.

Oodates 1. juulit

2014. aasta detsembris kirjutati ametlikult alla senini kõige uuema ehk Nizza DOCG-ala sünnitunnistusele. Itaalia 74. DOCG-piirkonna esimesed veinid jõuavad veinisõpradeni 2016. aasta juuli alguses – pärast pooleteiseaastast laagerdumist, millest vähemalt kuus kuud on sulnis nektar veetnud tammevaadis. Veinide laagerdumisaega hakati rehkendama 1. jaanuarist 2015, seega on 1. juuli nii Nizza veini tootjatele kui ka veinisõpradele äraütlemata tähtis päev.

Kliimast, terroir’ist ja reeglitest

Piirkonna kliima on nagu mujalgi Piemontes kontinentaalne, kuid pisut pehmem tänu Tànaro, Belbo ja Nizza jõe mõjule.
Kasvupinnas on lubjane, segiläbi liivakas-savise mergli ja liivakivi kihtidega. Kogu ala on jagatud neljaks eri iseloomuga pinnasetsooniks (vt kaart lk 74).
Nizzas kasutatav Barbera viinamarja kloon on päikeselembene ning selle kasvatamiseks sobilikud mäenõlvad kõrgusega vahemikus 120–350 meetrit peavad vaatama kagu ja edela vahelisse suunda. All orgudes võib veinimarju muidugi kasvatada, kuid Nizza veini nendest teha ei saa.
Kõlblikud veiniaiad vastavad loomulikult kõik superiore-tasemele, kuid uue regulatsiooni järgi seda enam veinisildile ei märgita.
Nizza vein on nüüd ja edaspidi tehtud 100% Barbera viinamarjast. Seni võis Barbera d’Asti (kuhu alla kuulus ka Nizza) veinis olla 10% muid punaseid Piemonte marju. Assotsiatsiooni liikmed on oma veine siiski juba aastatuhande vahetusest saadik valmistanud vaid Barberast.
Reeglite järgi pole lubatud veinivirde rikastamine (šaptaliseerimine), kehvadel aastatel veini lihtsalt ei toodeta (nii juhtus nt ülivihmasel 2002. aasta suvel). Teisiti öeldes tähendab see, et kogu Nizza veinis olev alkohol on tekkinud naturaalsetest, viinamarjades leiduvatest suhkrutest.
Statuudi järgi on olemas ka Riserva, mida tuleb laagerdada 30 kuud (sellest 12 vaatides). Seega võib neid veine turule oodata alles aasta jagu esimestest tava-Nizza veinidest hiljem.
Samuti saab toota üheaia-Nizza veini, sel juhul märgitakse etiketile nimetus vigna ning veini alkoholisisaldus peab olema poole pügala võrra kõrgem ehk 13,5%.
Vinifikatsiooni ja pudeldamist on lubatud teha Cuneo, Asti ja Alessandria provintsis.

VINE isiklik suhe ja lemmikud

Õnnelik juhuste kokkusattumine viis allakirjutanu 2014. aasta kevadel Nizza Monferratos toimuvale veinitootjate üritusele Nizza Orizzonte, kus oli võimalik saada ulatuslik silmiavav ülevaade selleks hetkeks juba kuraditosin aastat kestnud protsessi viljadest. Tuleb tunnistada, et Nizza veinid rokkisid!
2014. aasta sügisel ilmunud VINE nr 9 tarvis toimunud Barbera degustatsioonidel olid esindatud mõned näited sellest kategooriast: Villa Giada „Dedicato” (Bestwine), Cascina Garitina „Neuvsent” (veinipood Veinihaldjas) ja Cala delle Mandrie „La Giribaldina” (Vinipoli). Ka sellel maitsmisel andsid esimesena mainitud veinid aimu oma potentsiaalist – nad osutusid parimateks Asti piirkonna Barbera’deks.
2015. aastal õnnestus taas kord osaleda Nizza Orizzonte veiniüritusel ning kahe aasta kokkuvõttes on välja settinud mõned erilised lemmikud, mida võiks ka VINE lugejaile soovitada. Tähestikulises järjekorras: Az. Agr. Avezza Paolo, Cantina Sant’Evasio, Cascina Garitina, Fratelli Bianco, Guasti Clemente & Figli, Az. Vinicola Malgrà, Tenuta Olim Bauda, Vietti, Villa Giada.

Nizza on toiduvein

Nizza vein on suurepärane nii uluki- kui ka koduloomalihaga, trühvlirisotoga, samuti täidetud pasta juurde. Proovida tasuks ka laagerdunud juustudega. Kindlasti sobilik vestluse ergutamiseks roogade vahepeal.

 

Reeglid Barbera d’Asti DOCG Barbera d’Asti DOCG Superiore*** Nizza DOCG Nizza DOCG Riserva
Tootmispiirkond Alessandria (117) ja Asti (51) provints, kokku 168 kommuuni* sama 18 kommuuni Asti kommuunis sama
Viinamarjad min 90% Barbera** min 90% Barbera min 90% Barbera 100% Barbera
Maksimaalne saagikus 63 hl/ha (9 t/ha) 63 hl/ha (9 t/ha) 49 hl/ha (7 t/ha) 49 hl/ha (7 t/ha)
Minimaalne alkoholisisaldus 12%; 12,5% kui on mainitud veiniaia (vigna) nimi 12,5% 13%; 13,5% kui on mainitud veiniaia (vigna) nimi 13%; 13,5% kui on mainitud veiniaia (vigna) nimi
Minimaalne koguküpsemisaeg 4 kuud 14 kuud 18 kuud 30 kuud
Minimaalne vaadilaagerdus pole nõutud 6 kuud 6 kuud 12 kuud

* vaata http://www.stradedeivini.it/disciplinare.asp?Titolo=BARBERA+D%27ASTI+Docg&Regione=Piemonte
** ülejäänud 10%  võivad olla Piemontes kasvatatavad muud punased sordid –  Freisa, Grignolino ja Dolcetto
*** Barbera d’Asti Superiore Nizza, Barbera d’Asti Superiore Tinella, Barbera d’Asti Superiore Colli Astiani ehk Barbera d’Asti Superiore Astiano