Linnalegendi tasemel on üldlevinud mõtteviis, et alkohol muudab inimesi loovamaks. Seni puudus aga sellekohane teaduslik tõendusmaterjal. Chicago Illinois’ ülikooli psühholoogiateadlased otsustasid kontrollida, kas linnalegend leiab teaduslike meetoditega kinnituse või mitte.

Selleks testiti kainete ja kerges joobes katseisikute loovusel põhinevat probleemide lahendamise võimet.
Katsetage ise! Mis ühendab kolme sõna: kodu, hallitus ja Vene? Loovusel põhinev lahendus on lõpus. Kerge joobe tasemeks oli katses 0,75‰, mille keskmine inimene saavutab kahe pokaali veini või kahe pudeli õllega. Tulemused näitasid, et kerges joobes inimese loov probleemide lahendamise võime oli tõepoolest parem kui kainel katseisikul. Toimuvat analüüsides ja teiste katsetega võrreldes leiti, et loovuse tõusuga kaasneb töise mälumahu vähenemine ehk siis väheneb võime keskenduda ja mäletada eelnevat teavet olukorras, kus tegeldakse kindla probleemi lahendamisega. Töise mälumahu selge seos probleemide analüütilise lahendamise võimekusega oli tõestatud juba varem.Lõpptulemus on seega igati mõistetav: 0,75‰ keskmises joobes väheneb aju võime keskenduda probleemide analüütilisele lahendamisele, sest töise mälu maht väheneb. Samas loob see võimaluse lahenduste loovaks leidmiseks läbi uudsete seoste, mille analüüs või eelnev teave muidu välistaks või maha suruks.Teadlased rõhutavad siiski, et sarnane mõju avaldub ka kaine inimese ajus olukorras, kus ta tähelepanu on hajutatud, näiteks kolme või enama inimesega rühmas probleeme lahendades. Samas kahekesi on loovuse avaldumiseks ilmselt tõesti mõistlik võtta pudel veini, sest muidu takistab omavaheline viisakus olemasolevate piiride murdmist ja uudsete loovate lahenduste leidmist.

Ja lõpuks mõistagi vastus küsimusele: kodujuust, hallitusjuust, Vene juust – kolme sõna ühendajaks on neljas sõna „juust”.

vaata ka: http://dx.doi.org/10.1016/j.concog.2012.01.002