Viimati täiendatud —

 

Kes ei nõustuks, et sõpradega koos joodud vein maitseb paremini. Erilise nüansirikkuse ning põnevuse omandab vein siis, kui teil õnnestub nautida seda koos asja tundva veinisõbraga, kes aitab välja tuua selle veini päritolupiirkonna võlud ning juhtida tähelepanu veinimeistri kordaminekutele.

Paraku tuleb tõdeda, et veiniklaasilt pilku tõstes ei vaata me enamasti silma Matti Timmermannile või Kalev Keskülale ning meil jääb osa saamata nende esimese lonksuga vallanduvast teadmiste- ja tunnetetulvast.

See aeg, kus uusi teadmisi hangiti üksnes omaenda kogemuste hinnaga või suust-suhu levivate kuulduste kaudu, sai trükisõna leiutamisega õnneks läbi. Targal veinisõbral on võimalus rikastada oma veininautimist kogemuste ning teadmistega, mis veinile pühendunud naised ja mehed on talletanud lugematutesse veiniraamatutesse. Nagu pika veiniriiuli ees seistes, nii on ka raamatupoes või -kogus valikut tehes asjakohane nõu abiks. Kuna mind on veiniraamatud alati köitnud, julgeksin anda alljärgnevalt ning ehk ka edaspidi oma kogemustele toetudes mõne vihje, mida neis leida on ning millistest raamatutest lugemist, enese harimist ja teadmiste omandamist alustada võiks.

Kuna veiniraamatuid on aegade jooksul kirjutatud hulgaliselt, ei ole just raske tähele panna autorite poolt enimkasutatud lähenemisnurki. Teadmine neist aitab vältida samatüübiliste raamatute soetamist oma riiulisse, kui see ei ole muidugi omaette eesmärk.

Algatuseks on meil üldised ülevaated, mille sisu hõlmab kogu (veini)maailma. Kõige paksemad neist võivad, kuid ei pruugi, kanda uhket nime entsüklopeedia (Tom Stevenson The Sotheby’s Wine Encyclopedia, Jancis Robinson The Oxford Companion to Wine, André Dominé Wine, Hugh Johnson Wine Companion). Samas kuuluvad sellesse kategooriasse ka paljud kõige väiksemad, veinikaugele inimesele esimeseks abimeheks mõeldud, taskuteatmikud. Tavaliselt on nad üles ehitatud selliselt, et esimeses osas antakse ülevaade veinivalmistamise ajaloost ning ajaloolistest piirkondadest, viinamarjasortidest, erinevate veinide valmistamise tehnoloogiatest, näpunäited hoidmiseks ning tarbimiseks jne. Tehnoloogia teadmine aitab aru saada, et punast veini tehakse punastest viinamarjadest, kuid valget veini tehakse nii valgetest kui punastest marjadest. Ning et roosat veini ei tehta päris kindlasti mitte roosadest marjadest, vaid punastest, järgides suures osas valge veini valmistamise tehnoloogiat. Lugeja saab teada, mis kõik mõjutab tulevase veini omadusi ning miks küla ühes servas asuvalt põllult pärit toormest valmistatud vein võib maksta sada korda enam kui kilomeeter eemal asuva põllu saaduste oma. Edasi katavad sellised raamatud riik riigi ning piirkond piirkonna järel kogu veini valmistava maailma, alustades traditsiooniliselt Prantsusmaast ning pühendades selle piirkondadele tihtipeale tubli veerandi kogu mahust.

Harvem on need üldhõlmavad teatmikud üles ehitatud tähestikuliste märksõnade kaupa, kus vaheldumisi veiniga seotud mõistete ja terminitega on kirjeldatud ka veinipiirkondi (Jancis Robinson The Oxford Companion to Wine, Larousse ABC des Vins).

Paljudes veiniraamatutes on ülevaatlikkuse tarbeks kirjeldatava piirkonna kaardid, kuhu on kantud apellatsioonide piirid, kuulsaimad veinimõisad ning olulisemad veiniaiad. Veiniatlastes seevastu ongi kaardid vähemalt sama tähtsad kui neid saatev tekst (Hugh Johnson, Jancis Robinson The World Atlas of Wine, Oz Clarke Wine Atlas).

Mõistagi on hulgaliselt väärtuslikke veiniraamatuid, mille ühiseks nimetajaks kõlbaks vaid “mingil muul valikul teadmisi ja kogemusi jagavad“. Neis õpetatakse, kuidas maitsta ja kirjeldada veini (Michael Broadbent Wine Tasting, Hugh Johnson How to Enjoy Your Wine, Jancis Robinson How to Taste: A Guide to Enjoying Wine), näidatakse mõne piirkonna või kogu maailma ajalugu läbi veiniprisma (Hugh Johnson The Story of Wine), õpetatakse, kuidas kuulsate ja kallite veinide tagant üles leida tublid, kuid varju jäänud soodsa hinnaga tegijad (Susie Barrie Northen Spain. How to find great wines off the beaten track, Patrick Matthews Burgundy. How to find great wines off the beaten track) või antakse juhiseid veinikeldri rajamiseks ja komplekteerimiseks.

Geograafiliselt sügavuti minnes jõuame raamatuteni, mis on pühendatud ühe veinimaa (Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Tš¡iili jne.) veinidele, ühe veinipiirkonna (Bordeaux, Burgundia, Alsace, Villany) veinidele või isegi ühele veinile (šerri, portvein, barolo, tokaji). Või üksnes ühe põllu ühe aastakäigu veinile, nagu seda on Edward Steinbergi raamat The Vines of San Lorenzo, kus ta kirjeldab 1989. aasta San Lorenzo põllu barbaresco valmimise kaudu maailma ühe kuulsama veinitootja Angelo Gaja elu ja tegemisi.

Praktiliseks abistajaks ühel kindlal turul ja/või ühel kindlal aastal müügil olevate veinide hulgast valiku tegijale on mõeldud raamatud, mis ilmuvad aastast aastasse või teatud perioodilisusega, kirjeldades üha uusi müüki ilmunud aastakäike. Sellisteks on Kalev Kesküla ülevaatlikud Veinijuht ning Uus veinijuht Eesti veiniostja valikuvõimalustest, Gambero Rosso Italian Wines, Robert M. Parker Jr. Wine Buyer’s Guide, Wine Enthusiast Essential Buying Guide jne.

Veini ja toidu kooskõlale pühendatud raamatud saagu siinkohal vaid nimetatud, loodame neist edaspidi rääkida lähemalt.

Kokkuvõtteks ostusoovitus: kui teil ei ole ühtki veiniraamatut, ostke esimeseks Kalev Kesküla Uus veinijuht, teiseks lisage Tom Stevensoni The Sotheby’s Wine Encyclopedia või André Dominé Wine. Need, kes kardavad pakse raamatuid, võtku Oz Clarke New Essential Wine Book, kolmandaks väike ja käepärane toidu ja veini sobitamise õpetus, Fiona Beckett’i Maitseleksikon.