Vaieldamatult on käes 2009. aasta lõpp, mõnede arvates kolmanda aastatuhande esimese kümne viimsed päevad. Kas on lõppemas ka üks ajastu, paberajakirjanduse ning seetõttu paberil välja antavate veini- ja toiduajakirjade ning -kolumnide aeg?

Maailma ja Eesti majanduse püdeljalgsus ei väljendu vaid vähenenud tarbimises. Sellega otseselt seotult on vaikselt ennast kokku tõmmanud veinikolumnid Eesti ajakirjanduses – aastatel 2000-2007 oli kõikvõimalikes paberväljaannetes oma veininurk, millest nüüdseks vist alles vaid Kalev Kesküla mahitusel ilmuv päeva(teema)kohane kolumn Eesti Ekspressis ning Eesti Päevalehe kvartaalne Veinileht. Samuti kiratsevad kohalikud toiduajakirjad – Oma Maitse’t küll veel leiab poeriiuleilt, kuid kauaaegne selle ala lipulaev KööK pole juba kevadest saadik ennast ilmutanud.

Ka on mujal maailmas 2009. aasta jooksul ”koondatud” mitmeid kauaaegseid veinitoimetajaid: Joanna Simon (The Sunday Times) ja viimati mõned päevad tagasi Wall Street Journal’i veinikolumnistid John Brecher ja Dorothy J. Gaiter, kui mainida mõningaid.
Et majandusseis alatiseks kehvaks ei jää, seda teavad ka suurte väljaannete peatoimetajad. Kas otsus loobuda pika aja jooksul sissetöötanud, hulgaliselt fänne omavatest rubriikidest on ehk lühinägelik? Või on nüüd tõepoolest tegemist mustri muutusega, mida on prognoositud juba aastatuhande algusest ja mis visionääride poolt arvatud ajal siiski ei toimunud?

Kui jälgida ülemaailmseid trende, siis üks olulisemaid veiniajakirju, WineSpectator, on lõppeval aastal teinud jõulise sammu, et muutuda veebis mõjukamaks – ja õnnestunult. Senimaani trükitult maailma parim, brittide Decanter – Paberist Kaduva Maailma käilakuju ning verstapost – nende veeb mõjub hetkel veel mitte just anakronistlikuna, aga … ütleme soliidsena.
Seega on suundumuste kohta vastukäivat informatsiooni – kohalikus skeenes on jäänud aegunud (tehniliste) lahenduste peale mõnulema veiniportaal Veinimaailm, kuid kokanduse koha pealt on oodata efektset Kulinaariakatedraali värava avanemist.

Ehk kokkuvõtlikult – seis on mõnevõrra segane. Aga kas ka revolutsiooniline?

Maailma juhtivaid (poliitiliste) konfliktide ja ebastabiilsuse uurijaid Robert Gurr ütleb, et revolutsioonid toimuvad seal, kus ühiskond ei suuda paindlikult reageerida objektiivsetele muudatustele – seal, kus lõpeb adaptsiooniprotsess.
Kas veinikolumnide kolimine veebi on adaptsioon või revolutsioon? Praegu tundub, et tegemist on objektiivsete asjaolude (raha pole) poolt põhjustatud adaptsiooniga, kuid miski ei välista, et samadel asjaoludel jõuab mingil hetkel kätte (tehnoloogiline)revolutsioon – kui vaadata kasvõi 2009. aastal plahvatuslikult kasvanud sotsiaalvõrgustike Twitter ja Facebook menu.

Ootame ära, mis järgmine, kahetuhandekümnes aasta meil’ toob – kas hetkel hirmmõttetu eksklusiivsusena tunduvad kaunistrükised naasevad meie lugemislauale või vaovad päästmatult minevikku ning mõnekümne aasta pärast mäletavad vaid hallipäised olnut.

Kaunist vana aasta lõppu ja head uut aastat kõigile VINE poolt!