Maailma parimat sommeljeed valitakse iga kolme aasta tagant. äsja Jaapanis toimunud võistlustel valiti selleks šveitslane Paolo Basso, kuid kuus aastat tagasi, 2007. aastal kuulutati planeedi parimaks veinitundjaks rootslane Andreas Larsson (41).
Veinihuvi ei hüüa tulles. 1990ndatel olin tavaline tudeng: õhtustele agulipidudele krabasin ikka Monastõrskaja Izba kaasa, või siis pigem õlut – see ei värvinud suud mustaks ega sigitanud sinna hommikuks tapjapäkapikke.
Eesti õllerevolutsioonist on juba kirjutatud, päris kindlasti kirjutatakse veel. Ja õigesti tehakse, sest see, mis meie õllemaastikul praegu toimub, on alles algus. Siinsed kodu-, hobi- ja väikepruulikojad on küll hõivanud väga väikese osa turust, ent hiiglasliku osa õllefännide tähelepanust ning kasvava järjekindlusega nende südamestki. Olen üsna kindel, et parimad palad on alles ees, samas on paljutõotav olnud ainuüksi algus.
Laual on kolm eri kujuga Riedeli punaveiniklaasi. Nende tootja Georg Riedel võtab pudeli Warwick Trilogy nimelist veini Lõuna-Aafrikast, valab sealt natuke tavalisse plasttopsi ning ütleb: „Vean kihla, et see Cabernet Sauvignon maitseb sellest topsist paremini kui kahest laual olevast klaasist.”
