Viimati täiendatud —

Tšiili viinamarjaistandustes on üsna tavaline vaatepilt, kus viinamarjaistikute vahel õitsevad lopsakad lilled, sibavad ringi hanekarjad ja taamal ratsutab paar härrat, pontšod seljad, laiaäärne kübar peas ning hoiavad istandusel silma peal.

Tihtipeale tehakse samade hobustega künnitöödki. Ei mingeid keemilisi väetisi ega putukatõrjevahendeid – mitmed Tšiili veinitootjad (näiteks Cono Sur, Lapostolle, Vina La Rosa, VC Family Estate) on suundunud orgaanilisele viinamarjade kasvatamise teele.
Tšiilis pole see iseenesest keeruline. Tihtilugu nimetatakse seda riiki lausa viinamarjakasvatuse paradiisiks, õigupoolest on see paradiis igasugustele viljapuudele. Ideaalsete tingimuste taga on suurepärane geograafiline asukoht ning hea kliima. See maailma nurka surutud riik on idast piiratud 5000 meetri kõrguste Andide mäeahelikega, läänest Vaikse ookeani, lõunast Patagonia jääväljade ning põhjast maailma kuivima kõrbe Atacamaga. Tänu säärasele isoleeritusele ei kimbuta Tšiili viljapuuaedu haigused ega kahjurid, isegi Vana-Maailma viinamarjakasvatajate õudusunenäost Phylloxera’st on Tšiili puutumata jäänud.

Karmid piirangud taimede impordile
Lisaks looduse õnnistusele aitab haiguseid ja taimekahjureid eemale hoida ka karm valitsuse seadus, mis ei luba omavoliliselt riiki tuua ühtegi taimset produkti.

Ka kõikide riiki saabuvate turistide pagas otsitakse hoolega läbi, et maale ei jõuaks ühtegi võõrast puuvilja, seemet ega pähklit.

Ka uued viinapuud, mis maale soovitakse tuua, tuleb jätta kolmeks aastaks riiklikusse karantiini. Kui selle aja jooksul ei ilmne taimel ühtegi haigusnähtu, lubatakse taim Tšiili pinnasesse istutada. Pole siis imetada, et Tšiilis asuvad ühed suurimad orgaanilised viinamarjakasvatused maailmas.

Hommik algab uduga
Tänu heale geograafilisele asukohale soosib viinamarjakasvatust ka ideaalne kliima, mis on tugevalt mõjutatud Vaiksest ookeanist ja palavaid suveilmasid jahutavast Humboldti hoovusest. Humboldti ehk Peruu hoovus saab alguse Arktika jäistest vetest ning kandub Lõuna-Ameerika läänerannikut mööda üles. Kummalisel kombel, ei too see külm õhumass endaga kaasa peaaegu üldse sademeid, küll aga temperatuurilanguse ja tiheda udu. Külmad ookeanituuled peatab suuresti rannikumäestik, kuid külmad briisid tungivad sisemaale orge läbivate jõgede kursil liikudes.
Tšiili vahemerelist kliimat iseloomustavad soe ja kuiv suveperiood ning jahe ja vihmane talv. Aastane sademete hulk jääb olenevalt piirkonnast 350-1000 mm vahele (Eesti keskmine 500-700 mm). Suvine õhutemperatuur ei ületa tavaliselt 30 soojakraadi, kuid öise ja päevase temperatuuri vahe võib olla kuni 20 kraadi. Igal hommikul katab ookeanilt tulev jahe õhk maa külma ja paksu uduga, mille tuul lõunaks laiali puhub ning päev tuleb selge ja päikeseline. Säärane pendeldav temperatuuri kõikumine annab viinamarjadele värskuse, särtsaka happe, punaste veinide küpsed tanniinid, sügava värvuse ning kõrge antioksüdantide ja flavonoidide hulga.

Haned, moonid ja valged ämblikud
Eestlaste jaoks üks tuntumaid orgaanilist veinikasvatusrada minevaid Tšiili veinitootjaid on vast Cono Sur. 100%-liselt suurtootja Concha Y Torole kuuluva Cono Suri juhtimine, veini valmistamine, marketing ja müük on emafirmast sõltumatu.
Kohtume Chimbarongo viinamarjaistanduses ConoSuri peadirektori ja peaveinimeistri Adolfo Hurtadoga. On septembri lõpp, paar päeva tagasi oli alanud kevad, kuid ilm on minu jaoks oodatust märkimisväärselt jahedam ning teravad tuuleiilid poevad hõlma vahelt sisse. Adolfo seletab meile orgaanilise istanduse toimimismehhanisme. Lubatud on kasutada vaid orgaanilisi väetisi ning putukatõrjevahendeid. ühe kõige sagedasema kahjuri burrito (mitte selle söödava) vastu võideldakse peamiselt hanedega.

Tuhatkond hane siblib vabalt viinapuude vahel ringi, sööb isukalt putukaid ning väetab seejäel istandust. Lisaks on taimede külge seotud küüslaugus ja rasvas immuatud riidetükk, mis burrito’sid eemale peletab ning sunnib neid viinapuudelt alla hanede juurde ronima.

Teised sagedase kahjurid on väikesed punased ämblikud, kes viinapuulehti kahjustavad. Nende vastu võitlemiseks on viinapuude vahele kasvatatud rohi, et luua sobivad elamistingimused valgele ämblikule, kes aga on punase ämbliku looduslik vaenlane. Nii rohututtidel viinamarjalehtedele ronides saab valge ämblik maitsva saagi. Punaste ämblike tõrjeks on lubatud kasutada ka vee ja õli segu, mille sisse pisikesed kahjurid upuvad.
Iga viienda rea vahele on külvatud moonid ja seda muidugi mitte vaid ilu pärast. Ka moonidel on oma roll ? viinapuuõisi ohustavad kahjurid tuleb meelitada hoopis meeldivamatele mooniõitele.
Peale 3 aastat üleminekuperioodi orgaanilisele viinamarjakasvatusele, tootis Cono Sur 2003. aastal oma esimese orgaanilistest marjadest valmistatud veini Cabernet Sauvignon-Carmenere.

Kõrgemad jõud ja õilsad eesmärgid
Tundub, et Tšiilis on iga endast lugupidav veinitootja käivitanud orgaanilisele teele minemise programmi. õige kah, mis nendest putukamürkidest ikka sisse juua, kui saab ka teisiti. Peale orgaanilise tootmise on viimastel aastatel tekkinud veel üks veider trend ? biodünaamika. Mulle tundub see küll rohkem posimisena, kuid nii mitmedki nimekad veinifirmad suhtuvad sellesse täie tõsidusega.

Biodünaamika põhineb holistilistel ja spirituaalsetel vaadetel. Lühidalt tähendavad biodünaamilised veinid seda, et lisaks orgaanilisele viinamarjakasvatusele jälgitakse viinamarjade kääritamisel ka kuufaase ja tähtede seisu.

Sellele teele on astunud ka Prantsuse tootja Marnier – Lapostolle’i, Grand Marnier’ ja Ch?teau de Sancerre?i omanik, kes 1994. aastal rajas Tšiili Casa Lapostolle?i. Lapostolle oli kahtlemata üks pioneere, kes otsustas Tšiilis kvaliteetveini tootma hakata. Tänaseks on neist saanud 100% orgaaniline tootja, kes loomulikult korjab kõik marjad käsitsi. Sel aastal valmis Lapostolle?il ka esimene vein, Casa Savignon Blanc, mille marjad on korjatud öösel. Tootja sõnul tagab öine korje marjade parema aroomi ja loomuliku happesuse. Tõsi ta on, vein on väga värske ja tsitruseline, kerge pirni ja nektariini noodiga ning hea happesusega.
Lisaks vinifikatsioonile on ökoloogilised trendid ka pakendamisel. Lapostolle teatas, et on võtnud kasutusele 14 % kergemad pudelid, mis on tehtud 30% ulatuses taastoodetud klaasist ning veinipudeli siltide paber on tehtud säästva metsamajandusega paberipuidust.
Nii Lapostolle kui ConoSur on osalised ka CarbonNeutral® programmis, mis tähendab, et kogu ekpordiks kuluv CO2 mõõdetakse ning maailma tekitatud kahju suurusest lähtuvalt lähtuvalt investeerib tootja taastuvatesse energiaallikatesse. Juba selle õilsa suhtumise nimel tasub tõsta klaasike!