Neuroteadlane Gordon Shepherd esitab oma raamatus „Neuroenoloogia: kuidas aju loob veini maitse“ mõned uuringud ja jõuab lõpuks järeldusele, et veini maitsmisel on rohkem aju stimuleerivat jõudu kui keerulise matemaatilise võrrandi lahendamisel.
„Näitame, et nii nagu toidu maitsete loomisel, haarab veini maitse loomine rohkem aju kui ükski teine inimkogemus,“ kirjutab Shepherd oma raamatu sissejuhatuses.
Alates hetkest, kui pilk peatub veiniklaasil, hakkavad neuronid ootusärevaks muutuma. Veini nuusutades, keerutades, loksutades ja lõpuks lonksu alla neelates jätkab kogu protsess. Ajusse jõuab signaal, mis käivitab tohutu kognitiivse arvutuse. See hõlmab mustrituvastust, mälu, väärtushinnanguid, emotsioone ja muidugi naudingut. Kõik need sensoorsed kogemused jäävad mällu ja tugevdavad seekaudu mälu.
Muidugi pole see esimene kord, kui kuuleme veini jõust ajule. Hulga valgete kitlitega persoonide sõnul hoiab punase veini joomine ka mälu teravana. Eelmisel aastal ajakirjas „Frontiers in Human Neuroscience“ avaldatud uuringus võrreldi 13 sommeljee ja 13 „tavalist“ tööd tegeva inimese aju. Aju skaneerimine näitas, et sommeljeedel olid välja kujunenud paksemad ja tugevamad ajupiirkonnad, mis on seotud haistmise ja mäluga.
Seega, kui oled üle 60-aastane ja mõtled aju treenimisele, võib olla sobiv aeg punase veini oma päevarutiini lisamiseks. Lisaks lugematutele tervendavatele omadustele viitavad hunnikud teaduslikke aruandeid punase veini joomisele kui tõhusale viisile neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri tõve tõrjumiseks.
Aju treenimiseks on viise mitmeid ja kindlasti leiab igaüks endale sobiva. Üheks viisiks on näiteks sudoku või ristsõnade lahendamine. Leidub ka rohkem modernsemaid viise, näiteks kasiino pakub tegevusi lauamängudest kaardimängudeni, olemas on ka pokker ja keerulised paarismängud. Need teritavad mälu, pakuvad mõttetööd ning treenivad aju.
Tegelikult ei pea aju treenimiseks olema 60ndates eluaastates. Mida varem hakkame mälu ja aju arendamisega tegelema, seda parem. Hoides oma mõtte teravana juba noores eas, saame ka kõrges eas elu nautida.
Igastahes on teada, et ajugümnastikaks võib mõelda kasiino, sudoku või ristsõnade lahendamise vahel ka klaasikese veini võtmisele. Seda põhjusel, et veini joomine ergutab tohutult erinevaid sensoorseid, motoorseid ja keskseid ajusüsteeme.
Nendest uuringutest võiks põhimõtteliselt järeldada, et kui juua Beethoveni kuulates veini, saab Stephen Hawkingiga võrdväärse intelligentsuse :). Kui vaadelda kõiki veine „õppematerjalidena“ – õppida rohkem tundma veinide piirkondi, valmistamise meetodeid ning tuvastada lõhna ja maitse ainulaadseid omadusi, võiks veini joomise täiesti õigustatult mälu värskuse säilimist abistavate tegevuste loendisse lisada.
Arvamusi pole