Rías Baixase D.O.-piirkond
Kaardile vaadates võib tunduda, et Rías Baixase näol on meil tegemist Portugali Vinho Verde DOC-ala ussjätkega, mis asub piiri taga. Seda tõemeeli väita oleks ilmselge solvang. Samas ei saa eitada, et Rías Baixasega sarnaseid veine valmistatakse piirilähedases Vinho Verde DOC-ala Monção ja Melgaço alampiirkonnas. Põhjus on lihtne: just need on alad, kus kasvatatakse ja austatakse Albariño (Alvarinho) viinamarjasorti.
Rías Baixas kui veinipiirkond kujuneski veidi tavatul moel välja just selle sordi esiletõstmiseks. 1980. a loodi selleks Denominación Específica Albariño. Ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga näitasid, et sellist sordikeskset apellatsiooni ühinemise järel kasutada ei saa. Nii loodigi 1984. a Consejo Regulador ja ühinemise üleminekuaja lõpuks 1988. a moodustati ametlikult Rías Baixase D.O.-piirkond. Esimene aastakäik oli 1987 ja selle valmistamisel osales kokku 237 ha veiniaedu omavat 492 viinamarjakasvatajat ja 14 veinikeldrit. 2014. a oli kasvupinda 4027 ha, viinamarjakasvatajaid 6031 ja veinikeldreid 180.
Põhisordid on Albariño, Loureiro, Treixadura ja Caíño Blanco, lubatud sordid Torrontés ja Godello.
Veinipiirkond asub viinamarjade kasvatamise põhjapiiril, kus kliima on atlantiline. Talved on pehmed ja vihmased, harva esineb külma. Keskmine temperatuur on 9–10 °C. Kevaditi tuleb ette öökülmi, kuid alati kindlates paikades. Viljumist võivad rohkem kahjustada vihmad. Suve hakul võtab tavaliselt koha sisse Assooridel seisev kõrgrõhkkond, mis hoiab madalrõhkkondade mõju eemal. Temperatuur ei tõuse väga kõrgele. Paiguti võib esineda tugevaid hoovihmu ja rahet. Sügise saabudes algab taas vihmane periood. Keskmine sademete hulk on suur, 1600 mm/a. Hea saagi saamiseks tuleb veiniaia asukohta täpselt valida, soovitatav on see rajada päikesele avatud liivastele nõlvadele, mis on põhja poolt kaitstud.
Eeskätt klimaatiliste olude tõttu ongi Rías Baixase kasvualad suhteliselt laiali pillutatud ja jagunevad viieks selgesti eristuvaks alampiirkonnaks. Neist nelja nime on lubatud veinisildil esile tõsta, valmistades selleks alampiirkonna reeglitele vastavat veini ja pudeldades selle samas alampiirkonnas. Viies alampiirkond Soutomaior on vaid 16 ha suurune, mistõttu sealse veini esiletõstmisel pole sisu.
Val do Salnés – suurim alampiirkond (2290 ha), sildil nimekuju Rías Baixas Salnés, vähemalt 70% põhisortide segu ja ülejäänu lubatud sordid.
Condado do Tea – 977 ha, sildil nimi Rías Baixas Condado do Tea, vähemalt 70% Albariño ja Treixadura segu, ülejäänu teised sordid.
O Rosal – 582 ha, sildil nimi Rías Baixas Rosal, vähemalt 70% Albariño ja Loureiro segu, ülejäänu teised sordid.
Ribeira do Ulla – 162 ha, kõige põhjapoolsem, Santiago de Compostelaga külgnev alampiirkond, sildil täisnimi Rías Baixas Ribeira do Ulla, vähemalt 70% põhisortide segu ja ülejäänu lubatud sordid.
Lihtsalt Rías Baixas sildil tähistab veini, mis valmib mistahes lubatud sortide seguna. Rías Baixas Barrica peab olema vähemalt kolm kuud laagerdunud mitte suuremas kui 600-liitrises tammevaadis ja laagerdumisaeg kuudes või aastates peab olema sildil kirjas. Sordiveinidest on ainsana lubatud Rías Baixas Albariño, mis peab olema 100% Albariño. See on ka igati loogiline, arvestades, et 96% kasvupinnast on Albariño all.
Stilistiliselt võib selgelt eristada kahte tüüpi Albariño’sid: erksa happega mineraalsed ja värsked modernse stiili esindajad ning täidlased, pärmisademe ja piimahappelise käärituse abil ümaraks lopsakaks ja vahel lausa kommiseks vormitud vana kooli veinid. Kuna viimastega on rohkem jändamist, on eristamisel tihti abiks hinnatase.
Kui soovite midagi tõeliselt eriskummalist, püüdke leida Rías Baixas Tinto punaveini, mis moodustab kogutoodangust alla 1%. Mul endal pole see kahjuks veel õnnestunud.
