Rùfina alad olid oma imeliste veinide poolest tuntud juba sajandeid tagasi.

Ka varem VINEs mainitud suurhertsog Cosimo III de’Medici määras oma ediktiga aastal 1716 nelja Toscana suurepärase veinikasvatusala piirid – need olid Chianti (Classico), Rùfina (sel ajal nimetati ala Pomino’ks Albizi perekonna kuulsa mõisa järgi ning mis nüüd on eraldiseisev täielikult Frescobaldi’dele kuuluv DOC), Carmignano ja Arezzo ümbruse piirkond (viimane küll on praegusel ajal oma sära kaotanud). Neid võib seega pidada ühtedeks vanemateks apellatsioonideks maailmas.

Kuigi 1932. aastal jõustunud seaduse lubas lisada seitsmele Chianti’t ümbritsevale apellatsioonile nime ette sõna Chianti, et parandada nende piirkondade veinide turustatavust, on Rùfina ilmselt viimane, kes seda tegelikult vajas. Tänapäeval mängib üha kasvav osa piirkonna tootjatest mõttega luua omaette denominatsioon DOC Rùfina, kus valmistatavad veinid oleksid 100% Sangiovese viinamarjast. Praegune eesliide Chianti kipub Rùfina jätma oma suurem venna Classico varju.

Chianti olulisemad DOC(G) piirkonnad
1. Chianti DOCG 15. Monteregio DOC
2. Chianti Classico DOCG 16. Vernaccia di San Giminiano DOCG
3. Chianti Montalbano DOC 17. Val d’Arbia DOC
4. Chianti Rùfina DOCG 18. Valdichiana DOC
5. Chianti Colli Fiorentini DOC 19. Vino Nobile di Montepulciano DOCG, Rosso di Montepulciano DOC
6. Chianti Montespertoli DOC 20. Brunello di Montalcino DOCG, Rosso di Montalcino DOC
7. Chianti Colli Senesi DOC 21. Morellino di Scansano DOCG
8. Chianti Colli Aretini DOC 22. Bianco di Pitigliano DOC
9. Chianti Colline Pisane DOC 23. Ansonica Costa dell’Argentario DOC
10. Montecarlo DOC, Colline Lucchesi DOC 24. Parrina DOC
11. Carmignano DOCG, Barco Reale di Carmignano DOC 25. Bianco della Valdinieveole DOC
12. Pomino DOC 26. Elba DOC
13. Montescudaio DOC 27. Sant’ Antimo DOC
14. Bolgheri DOC

Kuid muudest Chianti-apellatsioonidest eristab Rùfina’t nii asjaolu, et tal pole ühist piiri Classico-alaga kui ka see, et paiknedes geograafiliselt sealt võrdlemisi eemal on ta põhjapoolseim Chianti piirkond, jäädes Firenzest kagusse Pontassieve ja Rùfina linnakese ümbrusse.
Veiniaedade all olev pind on kõigest 745 ha ning need paiknevad väiksemas kõrgusvahemikus ja mõneti madalamal kui Chianti Classico omad (150–300m vs 150–600m). Pinnas on küllaltki sarnane Panzano’ga Greve in Chianti’s, olles segu lubjarikkast savist ja lubjakivist. Mikrokliima on piirkonna jahedaim, põhjapoolne asend toob kaasa pikema küpsemisperioodi. Vilud ööd ja suur ööpäevane temperatuurivahemik on olulised tegurid Rùfina veinide intensiivse ning aromaatse ja nüansirikka iseloomu kujundamisel. Jahedast kliimast tulenev marjade kõrge happesus mängib põhirolli ka veinide pikaealisuse juures.


Castello di Nipozzano veinikelder. Foto http://www.frescobaldi.it.

Olulised märksõnad
Viinamari Sangiovese – Toscanas enimlevinud ja üks happelisemaid punaseid viinamarju
Põhjapoolseim ja jahedaim Chianti piirkond
Suur ööpäevane temperatuurikõikumine küpsemisperioodil (augusti keskel kõikumine 15–18 C°)
Madal saagikus – keskmiselt 32 hl/ha
Küllaltki suur vanade viinamarjataimede osakaal

VINE testis Eestis saadaolevaid ja ka mujalt toodud Chianti Rùfina’sid – degustatsiooni tulemused siin.