Ajalooliselt „kuumas” kohas paiknev Armeenia on „tänu” oma naabritele pidanud läbi elama hulgaliselt ebaõiglust ja invasioone. Suhted naabritega – Azerbaidžaan paikneb idas, Türgi läänes, Iraan lõunas ja Gruusia põhjas – on halbadest neutraalseteni.
Veinikaardil on Armeenia seni olnud veelgi märkamatum, hoolimata asjaolust, et tegemist on maailma ühe vanima (kui mitte kõige vanema) veinipiirkonnaga – 2011. aastal leiti Vajotsh Dzori piirkonnas Areni koobastest enam kui 6000 aasta vanuseid veinivalmistamise vahendeid ja atribuutikat.
Vaatamata pikale veinivalmistamise ajaloole on kuni viimaste aastateni muu maailma teadmine Armeenia veinist olnud hämar – ka VINE jaoks oli senine ainuke kokkupuude nendega 2011. aastal joodamatute puuviljaveinide näol.
Samas on tingimused veini tootmiseks siin peaaegu ideaalsed – ligikaudu Napoliga sama laiuskraad, vulkaaniline pinnas nagu Campanias ja ja ligi 50% territooriumist kõrgemal kui 2000 m üm (90% kõrgemal kui 1000 m üm, madalaim punkt ca 380 m üm) – see tagab suure ööpäevaste temperatuuride vaheldumise ning viinamarjade kõrge happetaseme. Kliima on kontinentaalne, kuivade ja päikeseliste suvede ning külmade lumerohkete talvedega.
Nõukogude perioodil – mis Armeenias kestis 1922–1991 (Armeenia esimene iseseisvus kestis vaid ca kaks aastat 1918–1921) – toodeti Armeenias peamiselt destilleeritud alkoholi, kuna NL juhi Jossif Stalini käsul jagati tootmissuunad liiduvabariikide vahel ära – Gruusiale jäi veinitootmine ning Armeenia osaks sai brändi (ning heeres-tüüpi kangestatud vein). Peale nõuka-aja lõppu vähenes veiniaedade pindala veelgi ning jõudis oma absoluutsesse miinimumi 2002. aastal, kui viinapuuaedu loeti kokku vaid 13 200 ha.

Tuhast tõus

Tõus algas uute veiniaedade istutamisega 2000. aastate esimese kümnendi keskel. Uute arengute taga on mitu asjaolu. Esiteks on Armeenia riik käivitanud veinitootmise taasrajamiseks soodsa 3% intressiga laenusüsteemi (selles projektis osaleb 34 tootjat), et võimaldada tootjatel laiendada kasvualasid – viimane ei ole lihtne, kuna enamik Armeeniast näeb välja nagu Marsi maastik ja veiniaedade rajamine sinna on ränk töö. Siiski on praeguseks viinapuuaedade pindala kasvanud 17 300 hektarini.

Arvestatav osa Armeeniast näeb välja elutu nagu Marsi maastik. Uute veiniaedade rajamine on seotud raske töö ja oluliste investeeringutega. Vaade Araratile Voskeni veinimaja juurest Sardarapatis Ararati orus. Foto Tanel Eigi.

Teine põhjus on asjaolus, et kuigi Armeenias elab vaid ca 3 miljonit elaniku, lisavad välis-armeenlased ehk diasporaa sinna veel ligi 8,5 miljonit (kokku on armeenlasi maailmas seega ca 11,5 miljonit). Viimaste aastakümnete jooksul end läänes üles töötanud edukad välis-armeenlased on hakanud kodumaale tagasi pöörduma, tuues endaga kaasa suuri investeeringuid, sealhulgas panustatakse ohtralt veinitööstusse. Praegusel ajal kannavad Armeenia ligi 50 veinitootjast vaid paar endisaegset taaka vanade sisseseadete näol – ülejäänud esindavad kõik ultramodernset veinivalmistamise suunda. Nagu kohalikud ise ütlevad, eristab see siinset veinitootmist naabermaa Georgia veinitegemisest, kus kasutusel on enam-traditsioonilised meetodid.  2016. aasta kogutoodang oli 75 000 hl, mis on oluline kasv võrreldes aasta varasemaga (66 000 hl). Peamine eksporditurg on Venemaa (74%), sellele järgnevad Šveits, Itaalia, Leedu ja Kanada.
Olulise panuse Armeenia veinide kõrgesse tasemesse annavad ka imporditud veinimeistrid ja konsultandid, sealhulgas Alberto Antonini (Zorah), Emilio del Medico (ArmAs), Jean-Baptiste Soula (Armenia Wine Company), Jean-Luc Isnard (Trinity Canyon Vineyards), Paul Hobbs (Yacoubian-Hobbs), Michel Rolland (Tierras de Armenia), Gabriel Rogel (Tierras de Armenia), Willi Opitz (Voskeni) jne.
Üks oluline nimi Armeenia veini taassünni taga on Vahe Keushguerian, kes on Karas’i veinimaja önoloog ja isikliku konsultatsioonifirma Semina Consulting pealik.
Californias veinikaupmehe ja Toscanas veinimeistrina tegutsenud Keushguerian peab Armeenia veini taassünni daatumiks 2006. aastat, kui ta kohtas jõukat armeenia päritolu Argentiina lennuväljaomanikku Eduardo Eurnekian’i, kes otsis kodumaale investeerimise võimalusi. Üheskoos pandi alus Karas’i veinimajale, mille veiniaedade pindala on tänapäeval 450 ha.
Oma konsultatsioonifirmaga annab Vahe soovitusi ka teistele kohalikele tootjatele ning tulemused on hämmastavalt head (Koor, Keush, Kataro).

Armeenia veinialad

Kaart Tanel Eigi.

Armeenia veinialad
1 Ararat
2 Armavir
3 Aragatsotn
4 Vajotsh Dzor
5 Syunik
6 Tavush

 

Apellatsioonireeglistik ning kvaliteedistruktuur puudub ja veinipiirkonnad järgivad maakondade administratiivseid piire. Siiski on välja kujunenud mõned mitteametlikud tõekspidamised – nt Areni veinimarja sobivaimaks kasvukohaks peetakse Vajotsh Dzori piirkonda (Van Areni veinimaja peremees Varuzhan Mouradian Aragatsotni piirkonnast on küll teisel arvamusel).
Ligi 83% Armeenia veinist toodetakse kahes piirkonnas – Ararati orus ja Armaviris (vt kaart).

Ararat

(800–1000 m üm)

Viinamarjad: Haghtanak, Kakhet, Kangun, Rkatsiteli
Tootjad: Artashat VinCon, Mrganush, Van 777

Armeenia peamine veinivalmistamise piirkond.

Armavir

(900–1100 m üm)

Viinamarjad: Kangun, Haghtanak, Karmrahyut, Rkatsiteli, MerlotCabernet Sauvignon, Cabernet Franc
Tootjad: Armenia Wine, Tierras de Armenia (kaubamärk Karas), MAP (kaubamärk Noyan Tapan), Alvan Alco

Asub Ararati orus Aragatsi ja Ararati mägede vahel. Armavir on väikseim ja tihedaimalt asustatud Lääne-Armeenia piirkond. Lisaks väga sobivaile klimaatilistele tingimustele veini tootmiseks on piirkond tuntud ka oma rikkaliku kultuurilise ja ajaloolise pärandi poolest – siin paiknevad nii Sardarapati lahingu (21–29 mail 1918 pandi seisma Türgi invasioon, mille eesmärgiks oli hävitada armeenia rahvus) mälestusmärk kui ka Armeenia Apostliku Kiriku keskus Etšhmiadzin.

Aragatsotn

(900–1400 m üm)

Viinamarjad: Kangun, Rkatsiteli, Voskehat
Tootjad: Van Ardi, Armenia Wine, Golden Grape ArmAs, Voskevaz, Ashtarak. Neist osade kohta saab lugeda Ülle Valdre loost http://www.vine.ee/jutud/reisijutt/armeenia-veinide-uus-tulemine/.

Armeenia kõrgeima mäetipu järgi nime saanud piirkonnas (pealinn Ashtarak), mis geograafiliselt on osa Ararati tasandikust, on ligi 2700 tundi päikesepaistet aastas ning pikad suved, mis võimaldavad viinamarjadel saavutada täisküpsuse.

Vajotsh Dzor

(1000–1600 m üm)

Viinamarjad: Areni, Voskehat
Tootjad: Armenia Wine, Trinity Canyon Vineyards, Hin Areni, Zorah, Yacoubian-Hobbs, Highland Cellars (kaubamärk KOOR), Mets Syunik, Old Bridge, Maran.

Kõrgeimal asuv Armeenia veinipiirkond, eriti sobilik Areni marja kasvatamiseks.
Siin tuleb eraldi välja tuua Zorah’i veinikoda. Omanik ja veinimeister Zorik Gharibian on ellu äratanud iidse veinivalmistamise meetodi karas’i. Tegemist on hiiglaslike, sageli maa sisse kaevatud hiiglaslike vahatatud amforatega. Kuna karasi’te valmistamise kunst on tänaseks päevaks suurel määral kaotsi läinud, püüab Zorik Gharibian olemasolevate arheoloogiliste leidude baasil, kasutades parimate meistrite abi, taasluua karas’ite valmistamise traditsiooni. Selleks plaanib ta luua ka pottseppade kooli, kus õpetatakse karasi’te valmistamist. Ta on kulutanud aastaid, et leida sobiliku struktuuriga savi – sest läbi seina hingavates amforates toimuva mikrooksüdatsiooni määr ja iseloom on sõltuv just savi omadustest.
Karas’ite ümber on Armeenias toimumas ka korralik tüli ja kohtuasi Zorah ja Tierras de Armenia (veinbränd Karas) veinikoja vahel. Nimelt on viimased registreerinud kaubamärgina sõna „karas” ning tahavad keelustada selle kasutamise meetodi nimena.

Syunik

(500–1300 m üm)

Peamiselt puuviljaveinid.

Tootjad: 365 wines – Gevorkian Winery, Meghri Wine Factory

Tavush

(400–1000 m üm)

Viinamarjad: Khatun, Khardjzhi, Chilar ja Tozot
Tootjad: Ijevan, Berdavan Wine Factory, Ginevan, lisaks palju mikrotootjaid (Hovsep Amirjanyan, Rafik Dalakyan, Levon Achinyan, Vardan Zurabyan)

Tavushi piirkond on pikaajalise veinivalmistamise traditsiooniga. Anumaid veinijääkide ja viinamarjaosakestega on leitud Berdavani küla ajaloolisest kindlusest, samuti iidsest Tvaraeghtsi külast, Paravakarist ja Aygehoviti külast, mis tõestab, et Tavush on seotud veini tootmise ja viinamarjakasvatusega mäletatamatutest aegadest. Piirkonna veiniaiad paiknevad 400–1000 (mõnedel andmetel ka 700–1200) meetrit üle merepinna. Siinne kliima on mõnevõrra pehmem kui mujal Armeenias (ei ole vaja viinapuid talvel kinni katta), ka enamik rohelusest ja metsadest asub selles piirkonnas. Veinitootmise keskuseks on siinne pealinn Ijevan.
Suurim veinitootja Ijevan Wine & Brandy Factory, mis on asutatud 1951. aastal ja toodab ca 40 erinevat veini, samuti brändit ja viina.

Lisaks eelnevaile toodetakse Armeenia veini nime all väga häid nesteid ka praegu juriidiliselt Azerbaidžaanile kuuluvas Mägi-Karabahhias ehk Artshahhis. Suurepärane tootja on Domaine Avetissyan, kes teeb veine Kataro märgi all.

Kohalik veinikultuur

Jerevani üks populaarsemaid veinibaare on Wine Republic.

Armeenia veinitarbimine per capita ca 1,8 liitrit (st viis korda vähem kui Eestis). Kui Eesti puhul on tema geograafilise asukoha ja kasvatatavate kultuuride tõttu justkui mõistetav, et traditsioonilised alkohoolsed joogid on viin (ja õlu), siis Armeenia puhul see niisama ilmselge ei tundu – kuid fakt jääb faktiks, enim (ca 80% kogutarbimisest) tarvitatakse siin kanget alkoholi.
Kui 2007. aastal polnud Jerevanis ühtegi veinibaari ega vinoteeki, siis 2013. aastal oli neid seitse ja praegusel hetkel kümne ringis – mis näitab, et veinitarbimise kultuur areneb aeglaselt, kuid pidevalt. Nagu Eestiski.

Modernne etikettide disain

Allakirjutanu ei saa üle ega ümber veinietikettidest. Sama tähelepanuväärsed kui modernsed Armeenia veinid, on ka veinipudelite sildid, eriti nende tüpograafia. Tootjad teevad tihedat koostööd parimate disainibüroodega nii Armeeniast kui ka väljastpoolt.
Koor, Old Bridge, Zabel – disain David Hakobyan
Zorah Karasì – disain Doni & Associati
Kataro, Armavir Vineyards, ArmAs, Shekher Winery – disain Arsineh Valladian

Rahvusvaheline edu

Loogilise jätkuna Armeenia veinide taastulemisele on järgnenud edu rahvusvahelistel veinikonkurssitel. 2017 aasta kevadel Saksamaal Neustadt an der Weinstrassel toimunud Mundus Vini võistlusel võitsid Armeenia veinid 10 kuld- ja 13 hõbemedalit.

Kuldmedali võitnud Armeenia veinid:
2015 Van Ardi (Areni, Kakhet, Haghtanak)
2015 Areni Reserve
2015 Van Ardi Reserve Syrah
2013 ArmAs Karmrahyut Reserve
2015 Voskevaz Karasi Collection Voskehat
2014 Takar Reserve (Areni, Saperavi)
2013 Karas Reserve Winemaker’s Selection Blend (Syrah, Petit Verdot, Montepulciano, Ancellotta)
2009 Old Bridge Red Dry Reserve (Areni)
2015 Getnatoun Areni Noir Aghavnadzor Village
2014 Trinity Eh Areni Noir

Võrdluseks muude tõusvate veiniriikide saavutatud medalid samalt võistluselt (kuld/hõbe):
Armeenia 10/13
Moldaavia 8/12
Makedoonia 6/13
Rumeenia 6/5
Georgia 4/7
Hiina 1/1

Valik veinimeistreid

VINE lemmikuid

Tootjad on tähestiku järjekorras.

Armenia Wine

Takar Extra Brut
Kangun 100%
Valged lilled, hea hape.
★★★★ (4/5)

Armenia Rosé Dry
Areni 100%
Meeldiv, Provence’i stiilis
★★★★ (4/5)

Yerevan Red Dry 2016
Areni 70%, Karmrahyut 30%
Võimas marjasus, hape medium +, mõru järelmekk
★★★★ (4/5)

Takar White Dry
Kangun 100%
30% tammevaadis. Elegantne, mõrkjas.
★★★★ (4/5)

Takar Rosé Dry
Areni 100%
Hape kõrge, pisut tamme, mõrkjas.
★★★★ (4/5)

Takar Reserve Dry Red
Areni 50%, Saperavi 50%
Vaadis 18 kuud
Hea, kuiv, elegantne.
★★★★ (4,5/5)

Higland Cellars

Higland Cellars KOOR 2016
Voskehat 100%
★★★★ (4/5)

Domaine Avetissyan

Kataro Reserve 2014
Khindogni 100%
★★★★ (4/5)

Keush

Keush Methode Traditionelle Brut
Väga äge klassikalisel meetodil vahuvein.
★★★★ (4/5)

Keush Extra Brut Rosé Cuvée Chouchanne
★★★★ (4,5/5)

Zabel

Zabel Chilar
Chilar 100%
Mineraalne, mõnus.
★★★★ (4,5/5)

Tierras de Armenia

Karas Extra Brut
Colombard 40%, Chardonnay 40%, Folle Blanche 10%, Kangun 10%
Charmat meetod
Helekollane, ilusate mullidega. Valged puuviljad, hea hape, kerge keha.
★★★★ (4/5)

Karas White 2016
Kangun 50%, Chardonnay 40%, Viognier 10%
Roheka helgiga keskmine õlgkollane. Mineraalne, pisut mesine. Keskmine hape, aroomis maisi ja tsitruseid.
★★★★ (4/5)

Karas Red 2015
Syrah 30%, Tannat 30%, Petit Verdot 15%, Cabernet Franc 10%, Montepulciano 10%, 5% Khodogni. Kasutatud tammel
aastu.
Mahlane, meeldiv, pisut liiga tammine, jumakas.
★★★ (3,5/5)

Karas Reserve 2013
Syrah 30%, Malbec 20%, Tannat 20%, Petit Verdot 15%, Montepulciano 15%.
Artsahhi ja Prantsuse tamm, 14 kuud laagerdust.
Heas tasakaalus, meeldiv, tanniin pisut kraapiv.
★★★★ (4/5)

Voskevaz

Voskevaz White Dry 2016
Voskehat 50% (annab aroomi), Kangun 50% (annab hapet)
Soe õlgkollane. Aroom alguses kinni, avaneb vaikselt, mineraalne, meeldiv. Hape medium +.
★★★ (3,5/5)

Voskevaz Voskepar 2014 (voskepar – „kuldne tants”)
Voskehat 100%
Õlgkollane, kerge ja kaunis, väike tammenüanss – Armeenia tamm.
★★★ (3,5/5)

Voskevaz Amfora 2016
Tugeva õlgkollane, väga puhta mekiga. Hea!
★★★★ (4/5)

Van Ardi

Van Ardi Areni Reserve 2016
Areni 100%
Vaadinäidis, meeldiv, mahlane
★★★★ (4,5/5)

Van Ardi Areni Red Dry 2016
Areni 40%, Kakhet 35%, 25% Haghtanak
Mahlane, mõnus, üsna vanilline.
★★★★ (4/5)

Voskeni

Voskehat 2015
Voskehat 100%
Aromaatne, värske.
★★★★ (4/5)

Yacoubian-Hobbs

Yacoubian-Hobbs 2014
Areni 100%
Mahlane, tasakaalus, hea.
★★★★ (4/5)

Zorah

Zorah Voskì 2014
Voskehat, Garandmak
Üks aasta betoonis, seitse kuud pudelis. Hea hape, elegantne. Koos fermenteeritud.
★★★★ (4/5)

Zorah Karasì 2014
Areni 100%
Väga marjane, mõnus, kerge.
★★★★ (4/5)

Zorah Yeras 2013
Areni 100%
Tammevanilli, sisukust. Röstimata vaatides 2 aastat, seejärel karas’is.
★★★★ (4,5/5)