Oleme juba harjunud veinisiltidel nägema rasedaid naisi, pudelite taaskasutuse sümbolit ja vahel ka normpaukude koguarvu (ehk valangupikkuse) piktogramme. Viimastel aastatel on neid ohtralt juurde tekkinud.
Euroopa Komisjoni uue rakendusmääruse kohaselt peab pärast 30. juunit 2012 turule pandud veinide märgistamisel kasutama uudset allergeenidest teavitamise süsteemi. Varasema korra kohaselt teavitati tarbijaid ainult väävliühendite leidumisest veinis, kirjutades sildile „Sisaldab sulfitid”. Ainuüksi selle kohutava ja õnnetuseks kohustusliku käibesse jõudnud väärkeelse väljendi lugemine tekitab minus allergiat. Õigem kuju oleks „Sisaldab sulfiteid”, kuid eurotõlkide armust seda kasutada ei tohi.
Uus kord näeb nüüd ette, et allergiainfot tuleb veel jagada muna- ja piimavalkude kohta. Mõistagi ei ole selliste lihtsate eestikeelsete sõnade tarvitamine taas lubatud. Tarvitama peab sõnu „muna”, „munaproteiin”, „munatooted”, „munalüsosüüm” ehk „munaalbumiin” või „piim”, „piimatooted”, „piimakaseiin” ehk „piimaproteiin”.
Ehmatada ei tasu, lehmad ja kanad ei ole seni veel veini lüpsma või munema hakanud. Need valgud aitavad veini selitamisele kaasa koagulantidena ja munavalge on kasutusel olnud juba sajandeid. Seetõttu on märgistamine asjakohane.
Lisaks sõnadele lubatakse kasutada piktogramme ja loodetavasti võtavadki sildimeistrid keelepaabli vältimiseks kasutusele just need.
Piktogrammid veinisiltidel
