5 minutes

Galileo Galilei on veini kohta öelnud just nii: „Vein on pudelisse pandud päikesevalgus”*. Samas tuleb tõdeda, et liiga palju päikest pole hea veini tegemiseks samuti parim. Nii nagu liiga mugavates oludes kasvanud inimesest ei saa asja, nii on ka liiga komfortsetes oludes ja rohke päikese all kasvanud viinamarjadest valmistatud vein igav ja ei paku joojale elamust. Parim mikrokliima on seal, kus viinamarja kasvuks on huvitav pinnas, mis sisaldab mineraale ja põhjavett, aasta keskmine õhutemperatuur ei ole ülearu kõrge ja lisaks mõnusale päikesepaistele on viinamarjaistikuil aeg-ajalt vaja ka oma olemasolu eest võidelda niiskuse ja jahedusega. Kõiki neid kasvutingimusi koos viinamarjade kasvukohas valitseva mikrokliimaga kutsub veinirahvas prantslased kokku terroir’ks.
Õnnelikud on need veinimaad, mis asuvad veekogude läheduses – mere või ookeani rannikul. Merelt või ookeanilt puhuvad jahutavad tuuled ja sealt õhkuv niiskus aitavad kenasti tasakaalustada päikese poolt kuumaks köetud maapinda ja kuiva õhku.
Üheks selliseks imeliseks veinimaaks maailmas on Tšiili, mis pikneb pika kitsa ribana Andide kõrgmäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Kuiva ja kuuma kliimat ning rohket päikest tasakaalustab siin ookeanilt puhuv jahe tuul ja Andide igilume hingus. Seda riiki on suisa veiniparadiisiks nimetatud.
Tšiili veinitööstus on aastatega sammunud kenasti ülesmäge. Kui veel selle sajandi algul ületas naaberriigi Argentiina veinide kogutoodang Tšiili oma pea kahekordselt, siis mullu olid need kaks Ladina-Ameerika veinimaad maailma veinikaardil praktiliselt samaväärsed: Argentiina tootis 13,4 miljonit hektoliitrit veini Tšiili 12,9 vastu. Eespool olid Itaalia 48,9, Prantsusmaa 47,4, Hispaania 36,6 ja USA 22,1, tagapool aga Austraalia 12, LAV 11,3, Hiina 11,2, Saksamaa 8,8 ja Portugal 6,7 miljoni hektoliitriga.


Tšiili veinide võidukäigule maailmas on kaasa aidanud mitu tegurit:
1) Tšiili veiniistandused jäid puutumata 19. sajandi viimasel veerandil kogu maailma veinitööstust purenud Phylloxera’st. Juuretäi lihtsalt ei jaksanud üle Andide ronida.
2) Paljud Tšiili veini eduloole aluse pannud veinimeistrid olid pärit sellistest tuntud veinimaadest nagu Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa jne. Tšiilis on oma veinimaja rajanud ka mitmed maailma veiniloo suurnimed nagu Torres ja Lafite Rothschild.
3) Tšiili võttis kasutusele maailmas juba läbi löönud uued tehnoloogiad ja rakendas neid edukalt oma veinitööstuses.
4) Tšiili viinamarjaväljade keskmine suurus ületab kordades Euroopa vanade veinimaade viinamarjavälju. Kui Prantsusmaal Bordeaux’s ja Bourgogne’s on keskmine viinamarjavälja suurus 4-5 ha, siis Tšiilis on 400-500 ha üsna tavaline. Suurima viinamarjavälja pindala on koguni 1200 ha ja sellel kasvatatakse ühte viinamarjasorti, milleks on Merlot.
5) Tšiili tööjõud on märksa odavam kui enamikes maailma veinimaades. See võimaldab toota odavamat veini, mis aga oma kvaliteedilt ei ole sugugi „odav”.
6) Erinevalt naaberriigist Argentiinast, kus alles nüüd on hakatud tõsisemalt oma veinidele maailmas turgu otsima, alustasid Tšiili veinitootjad oma veinide turundamisega maailmas juba eelmise sajandi 90-ndatel.
7) Tšiilis on enam-vähem kõik veinide aastakäigud ühtviisi mõnusad ja head.
8) Ja peamine – Tšiili terroir on lihtsalt viinamarjade kasvatamiseks ülimalt sobiv ja ka mitmekesine, võimaldades edukalt teha häid punaveine nii tundlikust Pinot Noir’ist kui vürtsikast Syrah’st ja Cabernet Sauvignonist, rääkimata juba Tšiili firmamärgiks kujunenud Carménère’st ja tema sugulasest Merlot’st. Hea on Tšiili kliima ka valgete viinamarjade kasvatamiseks, värske ja kerge Viogner ja Sauvignon Blanc, vürtsikas Gewürztraminer, mõnusa happega Riesling ja võine Chardonnay on Tšiilis pudeldatuna enamasti suurepärased ja vahel koguni oivalised. Tänases Tšiili veinitööstuses katsetatakse aga edukalt ka selliste sortidega nagu Carignan, Nebbiolo, Tempranillo, Cinsault, País jt.

Tšiili viinamarjade „lipulaevaks” on maailmas kindlasti aga Carménère. See viinamari kasvas kunagi Prantsusmaal Bordeaux’s, kuid hävines Phylloxera tagajärjel. Tšiilis aga kasvas Carménère kenasti edasi ja segunes aastate jooksul Merlot’ga, kuni 1991. aastal Carmeni veinimaja veinimeister Alvaro Espinoza pani tähele, et osa Merlot viinamarjaistikutest on pisut erinevad – marjad valmivad hiljem, viinapuud on madalamad, marjad on tumedamad ja paksema kestaga ning lehedki sügisel punasemad. Appi kutsutud prantslased aitasidki kindlaks teha, et tegu on unustusehõlma vajunud Carménère’iga. Sellest marjast tehtud veini peetakse omalaadseks kompromissiks Cabernet Sauvignoni jõulisuse ja Merlot sametisuse vahel.
Tšiili veiniseadus sätestab, et viinamarjasordi nime kandev vein peab vähemalt 75% sisaldama seda marja. Sama protsendimäär kehtib piirkonna nime kohta veinisildil ja ka veini aastakäigu kohta. Euroopasse tarnitavad veinid peavad aga vastama Euroopa Liidu seaduses sätestatud 85% reeglile. Sõna Reserva kasutamine Tšiili veinisiltidel kohustab kajastama sildil ka veinide tootmispiirkonda ja sätestab minimaalseks alkoholiprotsendiks 12%. Gran Reserval peab see olema 12,5%. Reserva veinidele on kohustuslik tammevaadilaagerdus, küll on aga määratlemata selle kestvus.

Tšiili veinipiirkonnad ja -orud jaotuvad põhjast lõunasse järgmiselt: Coquimbo (Elqui, Limari, Choapa); Aconcagua (Aconcagua, Casablanca, San Antonio ja Leyda); Central Valley (Maipo, Rapel, mis omakorda jatub kaheks – Cachapoal ja Colchagua, Curico, Maule) ja Sur (Itata, BioBio, Malleco). Viimastel aastatel ongi Tšiili veinitootmine otsinud lisaks Keskorus toodetud veinidele uusi võimalusi ja maitseid põhjast ning lõunast.

Eestis on Tšiili veinid juba enam kui tosin aastat ühed enim hinnatud. Kui selle sajandi algul olid Tšiili veinid ilmeksimatult äratuntavad oma rikkalikult marjase ja pargise lõhna- ja maitsebuketi poolest, siis nüüd on Tšiili parimad veinimeistrid suutelised tootma juba äärmiselt elegantseid, tasakaalustatud struktuuri ja maitsega veine, mis maailma veinikonkurssidel edukalt võistlevad Euroopa vanade veinimaade parimate veinidega. Eelöeldus oli mul võimalik ka ise veenduda, sest käesoleva aasta kevadel õnnestus mul teistkordselt enam kui 13-aastase vahega külastada Tšiilit ja pean ütlema, et selle aja jooksul toimunud areng oli hämmastav.

Coop Eesti veinivalikus on nüüd aga saadaval kolme erineva Tšiili veinitootja looming.
BISQUERTT on perefirma, mille 1977 aastal asutas Osvaldo Bisquertt koos oma naise Soledad Urrutiaga. 1985 alustasid nad oma veinide ekspordiga USA-sse. Nende lapsed jätkasid alustatut ja arendasid veinitööstust edasi, 2002 aastal nimetati Londoni rahvusvahelisel veinimessil La Joya veinisarja 2000 aasta Merlot maailma parimaks Merlot veiniks. 2014 valis veiniajakiri Wine Spectator 2012 aasta La Joya Syrah mailma saja parima veini hulka. Alates 2007. aastast juhib firmat Sebastian Bisquertt, kelle eesmärgiks on toota üksnes premium kategooria kvaliteetveine. Coop Eesti poodidest võite nüüd leida Bisquertti veinisarju Petirrojo ja La Joya, peatselt on saadaval aga selle veinimaja tippsarjad Ecos de Rulo ja Q Clay. Maja ikoonvein loodi 2010 aastal siit ilmast lahkunud Osvaldo Bisquertti auks ja kannab nime Tralca.
MARAY veinid on pärit Tšiili ühest põhjapoolseimast Limarí orust. Nimi tuleneb vanaaegsest kiviveskist, mis jahvatas suuri kive väiksemates. Maray nimi sümboliseerib tšiillaste innukust Tšiili maapinnas peituvate rikkuste töötlemisel ja kasutuselevõtul ning kohalikus pinnases esinevate kivimite rohkust. Maray Reserva ja Reserva Especial sarjad pakuvad erinevatele viinamarjadele iseloomulikku marjasust, suurt komplekssust ja head happelisust. Iga veini jaoks vajalike viinamarjade kasvatamiseks on selles veinimajas leitud just antud marjadele sobiv pinnas.
MONTEMAR veinide nimi liidab endas Andide mägismaad (MONTE) ja Vaikset Ookeani (MAR). Toodetud on need veinid Curicó orus, kus on ideaalsed tingimused unikaalse iseloomu ja hea kvaliteediga veinide loomiseks. Montemari nime all leiate Coop Eesti poodidest nii Montemar, Montemar Classic kui Montemar Reserva veinid.
Usun, et meie kaupluste külastajad oskavad Maksimarketist, Konsumist ja AjaO poodidest otsida, leida ja hinnata heade Tšiili veinide taskukohast hinda, maitsekat välimust ja mis peamine – oivalist maitset. Ei ole ülearune lisada, et kuivõrd need veini, kokku kogunisti 39 uut ja seni Eestis tundmatut veini, on Tšiilist Eestisse toodud otse ja omadele, ehk siis just Teile, head Coop’i kliendid, siis on ka nende veinide hinnad tõeliselt soodsad.

* Täpsemalt on Galileo Galilei öelnud: „Il vino è la luce del sole tenuta insieme dall’acqua” ehk „Vein on koos veega säilitatud päikesevalgus” – toim.