Selleks, et mõista Itaalia veine, tuleks leppida tõsiasjaga, et niipalju kui on Itaalias veinitootjaid –– Itaalias on neid ligi 150 000 –– samapalju on ka erinevaid stiile. Seega on väljend „tüüpiline Chianti” väär, sest igal veinivalmistajal on oma stiil ja maitse.

Selleks, et luua endale hea süsteem Itaalia veinide paremaks mõistmiseks, toome alljärgnevalt välja olulisemad pidepunktid.
Kõigepealt Itaalia veinipiirkonnad, neid on kokku 20 (vt illustratsioon).

Itaalia maakonnad
1. Toscana 11. Umbria
2. Piemonte 12. Abruzzo
3. Veneto 13. Lazio
4. Lombardia 14. Molise
5. Trentino-Alto Adige 15. Puglia
6. Valle D´Aosta 16. Campania
7. Liguuria 17. Basilicata
8. Friuli-Venezia-Giulia 18. Calabria
9. Emilia-Romagna 19. Sitsiilia
10. Marche 20. Sardiinia
Selleks, et mõista Itaalia erinevate piirkondade veinide omapära, tasuks süüvida antud piirkondade toiduvalmistamise traditsioonidesse: millist toorainet kasutatakse, kas ülekaalus on liha- või köögiviljaroad või hoopis toidud mereandidest. See teadmine annab võtme veinide sobitamiseks roogadega.
Veinide kvaliteediklassid
Vino da Tavola (VdT) — Itaalia lauavein, etiketil ei tooda välja ei veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat. Need on veinid, millesse võib suhtuda kergelt ja lõbusalt — nad ei ole oma maitselt pretensioonikad ja neid võib nautida nii seltskonnaveinina kui ka lihtsamate roogadega.
Indicazione Geographica Tipica (IGT) — märgistus tähendab, et vein on pärit määratletud piirkonnast. See klassifikatsioon on loodud nn uute veinide jaoks, mida valmistatakse väljaspool vanu, määratletud piirkondi ja kus viinamarjasort ei vasta sellel alal kasvatatavatele marjadele. IGT alasid on 120. Enne IGT klassi loomist kuulusid mitmedki suured veinid“ Vino da Tavola klassi.
Denominazione di Origine Controllata (DOC) — antud märgistusega veine valmistatakse algupärastest marjadest ja täpselt määratletud piirkonnas. DOC alasid on 311.
Denominazione di Origine Controllata e Garantita — nõuded piirkondliku originaalsuse osas ja veini valmistamiseks kasutatavatele viinamarjadele on samad, mis DOC veinide puhul; erinevus nendest aga seisneb selles, et DOCG veinid on läbinud põhjaliku pimetesti. 36 DOCG veini asub 13 erinevas piirkonnas ja suurem osa neist kontsentreerub Piemontesse ja Toscanasse.
Veini maitse
sõltub kolmest olulisest asjast:
• toormaterjal ehk viinamarjad
• pinnas, millel mari kasvab
• tootja stiil, oskused ja soovid
Itaalia Põllu- ja Metsamajanduse Ministeerium on dokumenteerinud üle 350 Itaalias kasutatava viinamarjasordi ja neile on antud autoriseeritud tunnistus. Lisaks sellele aga kasutatakse veel umbes 500 muud kohalikku sorti.
Punased marjad
Sangiovese — enimkasvatud sort, millest sünnivad sellised kuulsad veinid, nagu Chianti, Brunello di Montalcino, Rosso di Montalcino, Rosso di Montepulciano. Veinidele on iseloomulikeks aroomideks/maitseteks must kirss, animaalsus, tubakas.
Nebbiolo — noobleim mari, millest valmivad väärisveinid Barolo, Barbaresco, Gattinara, Ghemme. Veinis on tuntavad rikkalikud maalähedased aroomid, suitsusus, trühvlid, vürtsid.
Montepulciano — nimi, mida tihti aetakse segamini Toscanas asuva linnaga, siinkohal on tegu viinamarja sordiga, mis on Abruzzo piirkonnas valmistatavate veinide toormeks. Veine iseloomustavad sametised toonid, tume ploomja pehme tammevaadi laagerdus.
Barbera — laialdaselt levinud mari Piemonte, Lombardia, Alba, Asti ja Pavia piirkonnas. Veinid on kergelt nauditavad — neis on mahlakat kirssi ja pehmed marjatanniinid.
Corvina — levinuim viinamarjasort Veneto piirkonnas. Kaunis nimekolmik — Corvina, Molinara ja Rondinella on mahlase-marjase Amarone tugisambad. Parimate aastakäikude Amaroned on väga pika küpsemispotentsiaaliga. Amarone on elegantne, jõuline, liköörne ja Å¡okolaadine.
Valged marjad
Trebbiano — Itaalia enimlevinud valge viinamarjasort. Prantsusmaal tuntakse sama marja Ugni Blanc nime all. Veinid on enamjaolt lihtsalt joodavad, neis on värsket hapet ja palju parfüümsust.
Moscato — taas nimetus, mida ei tohi segi ajada Moscato Giallo ja Moscato Rosaga, mis on Saksa juurtega marjad Trentino-Alto Adigest. Moscatost valmivad magusad-aromaatsed gaseeritud veinid. Tuntuim on neist kindlasti Moscato d´Asti.
Pinot Grigio — selgete, erksate ja kahjuks ka üpris iseloomutute veinide toormaterjal. Kuna marjasort on paljuski kommertslik, mis tingib tema varajase korje, siis jäävad veinid tihti iseloomutuks.
Tocai Friulano — mari, mis on kauge sugulane Sauvignon Blanc´ile. Nimes peaks küll lähiajal tulema muudatus, sest see on segiaetav Ungari Tokay dessertveinidega. Veinid on põnevalt mineraalsed ja neis on tuntav värske virsik.
Ribolla Gialla — Eestissegi jõudnud põnev viinamarjasort Friuli’st. Veinid, milles on tunda aristokraatlikku ehedust segunemas ananassi ja tsitruselistega.