Pean tunnistama, et mingeid Gruusia ja Armeenia veine olin aastakümneid tagasi vist maitsenud, kuid mälestused on ähmased.
Otsustasime heade sõprade seltskonnaga jaanuari alguses üle maitseda ainsad meil müügil olevad Armeenia veinid ning nendele fooniks juhusliku valiku alusel valitud Gruusia veinid. Pimemaitsemisena selleks, et me poleks mõjutatud pudelitel olevatest nimetustest, viinakarjamarkidest ja turunduslikult atraktiivsetest (jõletutest) värvikatest etikettidest.
Maitsemise kohaks valisime Uuel tänaval asuva Šoti klubi. Testingul osalesid Tanel Eigi, Karl-Kristjan Nigesen, Tiit Tammiste, Sten Schwede ja Aare Karolin.
Valged:
1. (G) Askaneli Tsinandali 2005
Väga heleda veidi roostese tooniga kollakas, ähmane, nagu valge vein kaugest minevikust, oksüdatsiooni aroomiga, harjumatu maitsega, nagu oleks avatult kaua seisnud
2. (G) Old Tbilisi Alazani Medium Sweet
Aroomilt kuiv, suur aroomi ja maitse vahe, kandilise happega, maitse ehmatavalt magus
3. (G) Askaneli Tvishi
Selge kollane, aroomilt puuviljane, mesine, aprikoosine, veidi hallituse ja keldri kopitus, meenutab veidi
Riesling'ut – mineraalsus puudub, maitse harmoneerub aroomiga
4. (A) Duke Khardji
Värvilt tumekollane, aroomilt alkoholis leotatud nahka, maitselt meenutab Massandra heerest
Punased:
5. (A) Duke Kishmish
Värvilt punakaspruun, aroomis liköörne, nagu oleks tegemist kangestatud veiniga, veidi šokolaadi, meenutab kirsilikööriga kommi ja järelmaitses granaatõun
6. (G) Askaneli Khvanchkara
Erkpunane, meenutab keskpärast veini, mahlane magus, toores, korralik hape
7. (G) Tamada Kvanchkara 11%
Ehmatav kummine, maitselt kõrbenud, käärinud mahl suhkruga
8. (A) Duke Areni
Värvilt hele, suisa kahvatu, aroomis šokolaad, koore-venis, iiris, ebameeldiva oksüd. Maitsega. Veini meenutab vähe, pigem sherry.
9. (G) Tamada Mukuzani 2005 12,5%
Sügav tume punane, aroomilt tummine veidi kummine – nendest meenutab kõige rohkem meile harjumuspärast veini, maiste nagu lauaveinil
10. (G) Tamada Pirosmani 11,5%
Aroomilt toores, rondolik, maitselt magus ja glükoosine
11. (G) Askaneli 2004
Värvuselt ilus tumepunane, maitselt liiga tanniinine ja grafiitpliiats, kirbe
12. (G) Old Tbilisi Alazani Medium Sweet 11,5%
Hõõgveinilik (selleks sobiks vist hästi) – aroomis vürtsid, nelk, kaneel, magus
13. (G) Tamada Kindzmaruli 11,5%
Lõhnalt kuiv ja toores, nagu väikese mulliga, maitselt ehmatav, magus
14. (A) Duke Areni Smoked
Värvus hele tellis, hägune, naftaliinine, ehmatav
Puuviljaveinid:
15. (A) Duke – põldmarja
Värvus hele tellis , meenutab riknenud vaarikalikööri, nagu siirupijook
16. (A) Duke – küdoonia
Värv kahvatu kollakas. Kui oled söönud küdooniat, siis aroomis ja maitses on seda rikkalikult. Lisaks nüanss virsikut
17. (A) Duke – granaatõun
Huvitav, granaatõuna aroomi ja lõhnaga, milles domineerib vilja koore aroom. Suu teeb paksuks, kuid samas pole magus
18. (A) Duke – granaatõun 1996
Võrreldes eelmisega viletsam
19. (A) Duke – ploomi
Aroomis ja maitses ilusa tasakaaluga magus ploom. See sobiks sushi juurde
Testingul antud punktid
| Nr | Vein | Hinnang | H-KV suhe |
| | Valged | | |
| 1 | (G) Askaneli Tsinandali | 1,0 | -2 |
| 2 | (G) Old Tbilisi Alazani | 1,8 | -2 |
| 3 | (G) Askaneli Tvishi | 2,3 | -1 |
| 4 | (A) Duke Khardji | 2,0 | -1 |
| | Punased | | |
| 5 | (A) Duke Kishmish | 2,0 | -2 |
| 6 | (G) Askaneli Khvanchkara | 1,8 | -2 |
| 7 | (G) Tamada Kvanchkara 11% | 1,2 | -2 |
| 8 | (A) Duke Areni | 1,0 | -2 |
| 9 | (G) Tamada Mukuzani 2005 12,5% | 2,8 | -1 |
| 10 | (G) Tamada Pirosmani | 1,7 | -2 |
| 11 | (G) Askaneli 2004 | 2,5 | -2 |
| 12 | (G) Old Tbilisi Alazani | 1,5 | -2 |
| 13 | (G) Tamada Kindzmaruli | 1,3 | -2 |
| 14 | (A) Duke Areni Smoked | 1,0 | -2 |
| | Puuvilja | | |
| 15 | (A) Duke – põldmarja | 1,5 | -2 |
| 16 | (A) Duke – küdoonia | 3,2 | -1 |
| 17 | (A) Duke – granaatõun | 3,5 | 0 |
| 18 | (A) Duke – granaatõun 1996 | 3,0 | -2 |
| 19 | (A) Duke – ploomi | 3,7 | 0 |
Hindamisel suurim ja väikseim hinne välja võetud. (A) = Armeenia, (G) = Gruusia.
Kokkuvõtteks võiks mainida, et selliste jookide maitsemine oli huvitav ja õpetlik.
On arusaadav, et erinevates riikides valmistatakse veine erinevalt. Kõik ei pea olema sellised veinid, nagu meie oleme harjunud veiniks nimetama. Arvan et vastavalt kultuuri iseärasustele võivad nad pidada oluliseks veini juures teisi omadusi, kui meie euroopalikus kultuuris.
